Aasta viimane väljalase

NoNii! NoNii! NoNii! Alanud on aasta viimne päev! Põgenegu kõik, kes saavad, selle aasta eest! Uus tõotab meid päästma tulla! Tuleb päästab meid vana aasta käest, kes hoiab meid kinni ega taha kuidagi vabaks lasta! Vana piinab meid! Meil on temaga piinavad mälestused! Tuleb uus! Ta ütleb, et tema juures on parem! Temaga täituvad kõikide kõik – absoluuuuuuutselt kõik unistused! Miks me üldse kahtleme! Põgenemeeeeeeeeeee!!! Enne peab ju saluuti ka laskma. Mamma mia! Mida too uus aasta ka kõike veel nõuab...

Hommik algas pahalt. Päh-päh. Läksin eile enne südaööd magama ja kujutage vaid pilti! – ma magasin hommikuni välja! Oli alles hea uni! Unesnägudes juhtus ka miskit kummalist. Mälu veab mind alt ja ei avalikusta isegi mulle noid kauneid-kummalisi-kahtlasi unesnägude pilte ega videosi. Pole hullu! Ma pean talle natuke altkäemaksu maksma. Pean lihtsalt ette võtma ühe 8-tunnise uinaku ja küll ta siis juba annab kätte kõik mu unesnägude pildid ja videod!

Igatahes, milleni ma üldse jõuda tahtsin (ma ikka lobisine mõnikord liialt palju. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa kuidagi oma kõripaela kinni panna, et vait jääda. Trükkides ja arvutisse tähti sisse lüües, millest teoorias tekivad erinevad sõnad ja laused ja siis neist peaks teoorias moodustuma mõni mõttekäik, on asi veel hullem! No andke otsad! Kes suudab nii palju mõttetut loba kirjutada?! Andku endast igatahes märku. Asutaks loba- või trükkimispidamatuse klubi.). Jõuda tahtsin selleni, et hommik oli jahe (no üllatust! Mul seal korteris polegi hommikuti soe! Jahedus-külmus domineerib! Minust saab varsti sedasi valgesse karva kasvanud jääkaru. Hahaahaaa.) ja selle jahedusega sõin lusikat käes väristades külma riisiputru külma apelsinimahlaga ja et käed natukenegi vähem lõdiseksid külmast, jõin sooja musta teed. Lisaks kõigele külmale, mida pidin hommikuse pooltunni jooksul läbi elama, oli mu tuju ka absoluutne 0. Null-tolerants. Tegemist oli tegelikult sandi meeleoluga. Oeh. Aga Rotsu vaatas oma poollõbusate ja sõbralike silmadega otsa ja ütles mulle, et kõik läheb veel superluksilt. Eks ma pean teda uskuma sel juhul. Rotsut ma usun. Teda lihtsalt peab uskuma!

Peaks tegema mingi aasta kokkuvõtte või nii. Noh, moe pärast. Mina võin igatahes öelda, et minu aasta läks täie ette! Teist sellist aastat minu elu ajal pole veel olnud (aastad ei olegi vennad, aga ma mõtlen pigem põnevuse koha pealt). Oli innovaatiline aasta. Oli põnev aasta. Oli seikluslik aasta. Oli tutvusterohke aasta. Oli alkoholirikas aasta. Oli päikeserohke aasta. Oli lumerohke aasta. Oli üllatusterohke aasta. Oli... Egas ma kõike üles kirjutada saa! Mudu hakkate veel mõtlema ei-tea-mida ja seda pole küll tarvis! See, kes teab, see teab, kes ei tea... See ei saagi teada! Muahaahaaa!

Küünlaleegitähesärakiirtevalguses

Tänane päev... Mina mitte tahtma tänast päeva enam. Võiks läbi saada. Imesi ega üllatusi ka väga polnud. St too, kelle juurde pidin tänan minema, jäi haigeks. Tervis mõtles, et mängib väikese vingerupussi ja saatis palaviku külla. Ei oska kohe kommentaaridega seda kuidagi ülistada. Mina mõtlesin veel, et täna saan kodus mitte olla. Aga vaat - ei!



Tööl oli ka igavavõitu. Kohe absoluutselt ei edenenud värk. Mine tea, mis värk on tänasega. Aasta eelviimane päev ja siis peab kindlasti midagi nihusti minema. Ootasin jah, üllatusi. Aga tulid hoopis segavad faktoristid - Jama ja Igav. Hüppasid lihtsalt lumehangest välja ja karjusid oma kiledalt madalate häältega: ''Supraiiiizzz! Meie siin olema!'' Oli seda siis vaja. Eile oli tänasest parem. Homme on ka. Eks peab olema kehvakesi päevi ka, kust ma mudu tean, et eilne pääv parem oli.


Lootusetu pole veel kõik. Vaatan enda ees toda seapead, kelle üks tegelinski mulle seina peale joonistas. Päris kobe siga. Armu või teisesse ära. Paneks talle õite nime ka. Mhm. Näiteks... Rotsu! Jaa! Tema nimi on Rotsu. Minu uus hea sõber Rotsu. Nii armas! Nüüd polegi mul teisi sõpru vaja. Kui nad kõik haigeks jäävad või kui kõigil neil on enda arvates tähtsamaid toimetamisi, kui minuga koos olla, siis Rotsu ei lähe kuhugi. Pealegi võin ma ta alati seinalt maha võtta ja ta endaga kaasa võtta! Ja ma võin temaga rääkida. Ta kuulab mind alati. Tema naeratab mulle alati! Nüüd on minu päev korda läinud.



Siiski. Imesi juhtub. Ja just hetk tagasi sündis väike ime. Mamma mia! Tegelinski, kes pole minuga üle kuu aja rääkinud, võttis kätte ja hakkas rääkima! On alles tingija. Hea meelega topiks vestluse siia, aga las miski jääb ka saladuseks. Pealegi ei kannata kõik ilmavalgust. Too vestluse on järjekordne kinnitus, et ma tegin poolteist kuud või rohkem aega tagasi õige otsuse.


Igatahes, tegelikult on hea, et ma täna kuhugi ei läinud. Saan lugeda. Äkki veab ja ma suudan sada lehekülge läbi lugeda! Siis on raamat täätsa läbi omadega! Ma pean ju siis lugema hakkama! Saan enne uut aastat ühegi kohustuse kaelast ära. Nii on kaelal ka kergem teisi kohustusi kanda. Eks raamat kaalub ka omajagu palju.


Muide, kas kellelgi pole üleliigset Aega? Ostaks natuke. Noh, nii 360 tundi Aega läheks vaja. Ma lihtsalt mõtlesin, et minu enda Aega hakkab kuidagistmoodi otsa lõppema. Igaüks võib natukene ju müüa. Ma maksan ka! Hinnas jõuame ka kokkuleppele! Lihtsalt mõnikord oleks vaja võtta ja kasutada seda lisaaega ka. Pealegi, olen ma enda Ajast ära tüdind. Võime vahetust ka teha, kui soovi on! Ma olen alati uutest Aegadest huvitatud! Uus Elu pole mulle kunagi väga meeldinud, aga uus Aega või siis lisa Aeg meeldiksid mulle küll vääääga!


Vot tak.

Ja Lavale Astub Kolmazzzzz!!!

Miski on korrast ära. Maailm on täätsa sassi omadega keeranud. Kujutage ette - ma ei kirjuta siia väääääga pikalt ja siis ühe päeva jooksul teen kolm sissekannet! Keegi on vistist sassis omadega. Aga ma lihtsalt EI SAANUD jätta kirjutamata sellest, et eile ma kukkusin...

Eile juhtus nõnda, et mina pidin auto eest põgenema. Suur auto hakkas mind jälitama. Ta tegi just siis oma vasakpöörde, kui mina tahtsin ühelt kõnnitee lõigult teisele jõuda. Aga too jõhkard hakkas mind jälitama! Ma siis jooksin. Jooksin nii, et higimull otsa ees! Kui pääsesin, juhtus miskisugune ime ning kinni trambitud lumi tegi mu jalge alt leebet! Tegelikult, olgem ausad, ma lihtsalt üritasin lennata. Lendamiseks pole muud tarvis teha, kui kukkuda maapinnast mööda. Teate, ma isegi lendasin! Küll paar sekundit ainult, aga see on kõigest vähese Red Bulli viga... Homsest alates hakkan toituma ja joogistuma ainult Red Bullist. Äkki saan siis endale ka tiivad.

Mina hakkama varsti nutma... Pole kohe üldse tore. Hakka või nutma... Teine tuli ja röövis ta ära. Ja mina siis pean nüüd ilma olema. Kellega ma siis nüüd räägin?! Pole apsull mitte õiglane. Mida ma teen ilma ühe sõbrata?! Ja kui ma alkohoooli ka maha jätan... Oeh, mind vaesekest küll...

Tegelikult olen mina vääääga õnnelik! Teate, et täna juhtus lausa mitu ima! Väikesed üllatused pigem. Tuli keset tööd sõnum. Mina mõtlema ainult kahele inimesele, kes oleksid viitsinud minu pärast nii palju tähti ekraanile tippida. Aga polnud ei üks ega teine! Oli hoopis kolmas! Too kolmas uuris, mida teen aastavahetusel. No tere tali! Istun kodus teki all. Mina kardan mürinat. Ei julge välja minna. Tegelikult tehti mulle teine ettepanek ka. Eks pean nüüd mõtlema, kumb on minu jaoks kasulikum. See tähendab huvitavam. Põnevam. Seikluslikum. Ja kumb inspireerib mind rohkem kohale roomama.

Mul oli täna igav kodutee. Telefoona aku hakkas surema. Noh, tema ei tea, kas ta tahab surra või tahab ta elada... Ta piiksub kas või terve päev, aga ära - vot - ei sure! Oo, kuidas ma Sind armastan, mu Arm Telefoona! Minu esimene armastus sel sügisel ja jääbki kestma. Kuni surm meid lahutab. Prügikast see tähendab. Lahutab meid prügikast... Igatahes mu Arm Telefoona mängis musta-punase kirjut surevat luike. Mina siis säästsin teda ja ei torkinud isase otsaga emast otsa, et kuulata raadiot nagu iga õhtu töölt tulles teen. Kuulasin siis omi mõtteid. Ja autosi. Mamma mia! Käis pidev põrra-põrra-põrrrrr... Ja seisev buss tegi tõka-tõka-tõka-tõkkk-tõka. Ja need mõtted! Olid alles imelikud. Hakkasin mõtlema sõprusest ja armastusest. Totakas. Mõtlesin sellele ikka päris tükkadi aega. Mu väikesed vaesed ragisevad ajurakud lihtsalt ei taha aru saada, kust algab sõprus, kust algab armastus, kust algab vihkamine jne jne jne. Koorma või oma aju väga ära! Aga vastust ei saanud. Minu pea kohal hõljus kõigest väike pime pirnike. Ta ei löönud särama! Nii et aru ma ei saa. Selleks peaks vistist filosoofiks hakkama või nii...

Muide, mina hakkasin mõtlema, et enam ma ei tohi nii palju mõelda vaid pean tegutsema. Üks ütles mulle alles öösel peale kella kolme, et ärgu ma mõelgu, vaid tegutsegu nagu tema. Ogensdogens siis. Ma hakkan tegelema mõttevõime kaotamisega. Hoidke selles mulle pöialt!

KesseeMisseeMammaMiaa!

Mina mõtlema siin, et pole ikka normaalne, et ma pole 9 päeva mitte tutkitki kirjutanud. Eks ma olen kiire inimene ja täis tegutsemist... Mis ma ikka kosta oskan. Aga millest rääkida? Millest mitte? Rääkida oleks palju ja rohkemgi veel! Lühikese ajaga on juhtunud ju megasuperhüper palju! Isegi jõulud oli vahepeal ja siis ma tõttasin maale, et lumes sumbata. Jah! Isegi kelgutamas käisin! Lund on nii meeletult palju, et pigem muutus kelgutamine alguses kelguraja tegemiseks. Vanem õeksekene aga lumelauatas! Jaaa. Algaja kohta oli ta täätsa proff mis proff. Isegi püsti seisis! Au talle! Üks hetk - teen minutilise seisaku tema auks ja laulan talle hümni. Eee...

Olgu. Mõttes tegin ma selle kõik ära! Olen ma ikka alles tubli! Mõttejõud on mul vägevate killast.

AGA minul nüüd head sõbrad! Tegelikult oli mul neid ennegi, aga nii vingeid sõpru pole, kes mulle esmaspäeva õhtul helistaks ja ütleks, pane riidesse me tuleme sulle varsti järgi. Ja seda takoisel toonil, mis vastuvaidlemist ei salli. Ja seda juba kaks nädalat! Pea iga õhtu (ja öösiti) helistab ja terroriseerib. Nii muutubki emme korralik tubli tütar vaikselt aga kindlal sammul öösiti väljahiilijaks. Muahahaaahaahaaaa (kujutage ette, et ma naeran õelalt. Kes teab mu õelat naeru, see teab, kes ei tea, siis muahaahaaahaaaa. Minul on küll ilgelt naljakas!)

Tegelikult olen ma ikka korralik ju... Ausalt. Iga hommik lähen ma tööle ja puha... Alkohol pole ainult minu kõikse suurem sõber. Tema pean ma maha jätma. Räägin temaga natuke... Jeah. Pean temaga ikka üks õhtu maha istuma ja talle selle kurva uudise ära rääkima... Ta ei mõju mulle lihtsalt hästi. Ta meeldib mulle tõsiselt! Teisalt, see ei saa nii ka kesta! Ta lihtsalt avaldab mulle liiga palju mõju. Ja mitte just kõikse paremat... Ta paneb mind teistmoodi käituma ning ma ise hiljem mõtlen, miks ma küll nii tegin (noh, seda juhul, kui ma ikka mäletan kah). Stoppppppp! Ma räägin liiga palju. Kussss! Enam ei räägi. Igatahes, nagu te mu planeerimata plaanist aru saate, istun ma ükskord enne uut aastat alkoholiga maha ja lõpetan meie sõprussuhted. See saab olema pisaraterohke. Huvitav, kas alkohol läheb siis ust paugutades minema ka? Mul juba präägast pisarad silmis... Kui kurb saatus mind ja minu üht parimat sõpra tabanud on...

Aitab naljast! Ma ikkagist karm ja tõsine inimene! Mina nalja juba ei mõista.

Sirgjooneliselt kõveral teel longuspäi sirgel seljal tammun edasi sihitult.

Mina hakkama tegutsema!

Ma tunnen end mitte normaalsena. Olgu, ma pole kunagi end normaalseks pidanud, aga nüüd on asi vistist natuke palju kätust ära läinud... Kujutage vaid pilti - kunagi olin ma korralik ja tubli tütarlaps (vähemalt selline ilus õrnroosa kujutelm mu silme ees hõljus), nüüd aga... Vot tak. Nüüd olen ma natuke ümberkehastunud. Tegelikult ei - ma muutun tasapisi selliseks, kes ma tegelikult olen. Nüüd tuleb siis mu nn õige loomus välja. Ahah. Ma arenen ja muutun tasapisi üha rohkem enese moodi. Vinge värk! See mulle meeldib! Lilian digimuutub!

Öösel jälle helistas tegelinski, kes viimasel ajal mu aega tahab näpata. Lihtsalt püüab näpata igat ajahetke, mil juhtun vastama ta kõnele. Peab temast eemale hoidma. Äkki võtab kord kogu mu aja ära ja siis polegi mul enam aega... Mamma mia! Siis olen ju totaalselt ajatu! Siiski, too ajapätsajast tegelinski ütles mulle, et ma ei mõtleks vaid tegutseks! Nonoh. Ma siis tegutsesin. Ka öösel. Egas ma igavesti noor ole! Ja seiklused on ju alati põnevad, või kuidas? Kargasin siis voodist öösel püsti ja panin padavaid sinnapoole teele, kuhu kindel tuul mind viis. Vägagi kindel tuul. Puhus otse mu selja tagant, et ma ikka õiges suunas liiguksin. Läbi lumiselt öise Tallinna. Ja kohale jõudsin mina ka. Et tõtt jõllitada oma saatusega. Saatuse ühe osaga pigem. Saatus on küll tore, aga kui ta mulle vingerpussi mängima hakkab, siis panen ma ta küll nurka seisma. Istugu siis seal ja mõelgu oma tegude üle järgi. Ei võta teda siis enam kuhugi kaasa.

Üllatus! - Aasta hakkab läbi saama! Jehhudiii! See suur et... Uus aasta tuleb! Euro tuleb! Tallinnast saab kultuuripealinn! Ja mina... Mina liigun ikka sinna suunas, kuhu vaja pole... Ikka kõveraid teid mööda. Nii näeb ju rohkem. Mõelge ise - minge mööda tuntud maanteed. Mida huvitavat te näete? Te olete mitu korda üht-sama vaadet näinud. Aga tehke ring! Minge mööda pisikesi teid ja te näete, et see on palju põnevam viis oma rännakut läbi viia. Mina tahan ka mööda peidetud radu käia. Üritangi. Kunagi jõuan äkki lõpule ka!

Mina mitte hakkama enda mõtteid selgitama. Ma niikuinii keerutan. Mulle meeldib keerutada. Aamen!

*Käisin täna emaga vabaõhumuuseumis väikeõde ära toomas
*Kiikusime seal külakiigega! (okih, oli küll väike too külakiik, aga ikkagist KIIK!)
*Sõitsin reega. Vinge!
*Hommikul sõin üle pika aja pannkooke maasikamoosiga! Mmmm... Kui head!
*Täna oli megasuperhüper ilus ja võrratu ilm! Päike paisitis ja lumi sillerdas! Hästi mõnus käre talveilm.
*Ja miljon muud rõõmustavat asja! :D

Kummaliselt õnnelik...?

Täna oli järjekordne päev, mis algas omamoodi vaikselt. Täitus see mitmete erinevate sündmustega, mida mäletada ka siis, kui olen vana ja kantseldan oma lapselapsi. Kõik sündmused pole just positiivsed, aga ma toon nad siia välja.

*Helistasin noormehele, et leppida kohtumiseks aega kokku ja nn töö asju rääkida. Küsisin, nagu alati, kui helistan sellele teemal, kus ja millal võiks kokku saada. Tema ütles, et seal, kus saab ka veini juua. Vot, see oli küll väga positiivne. Jättis igatahes rõõmsa ja positiivse inimese mulje :)

*Sain väga head kakaod! See oli lihtsalt suppppppppper maitsev! Vot, seda jooks elu lõpuni. Kõrvale aga sööks šokolaadikreemiga saia. Mmm. See on mõnuz

*Sain oma kadunud mütsi hotellist kätte! Mind ja minu hajameelsust... Aga müts ootas mind ja ma sain oma tupsu-nupsu tagasi :)

*Nüüd mitte kõige parem uudis. Täna nägin tööl, kuidas auto süttis. Kapoti all lahvatas leek. Keegi viga ei saanud, aga auto sai tõsiselt kannatada ja täpselt nii palju, et tema võib rahulikult mahakandmisele viia. Õnneks tuli tuletõrje suht kiiresti kohale ja keegi viga ei saanud.

*Nägin täna juba osasid pilte, mis tehti reede öösel. Kui me mängisime Bailat ja tegime kõike muud... Päris ägedad pildid või nii... :D

Sutsuke eilset ja sutsuke tänast

Eilsest alustades:
*Rääkisin eile õhtul telefoni teel kahe inimesega päris pikalt juttu. Noh, alguses ikka ühega, pärast teisega. Esimesega rääkisin nii 31 minutit+ sekundid. Sai küll naerda ja nii, aga polnud väga huvitav. Teisega rääkisime 26 minutit+ sekundid otsa. Vot, siis sai naerda jälle tohu ja jaa. Mõnega on lihtsalt hea ja mugav rääkida.
*Mulle öeldi eile ilus lause. Tegelikult oli tegemist küsimusega, kuhu oli lisatud väike nimisõna, mis lisas küsimusele hoopis teise maigu. Tundsin tänutunnet ja heldimust ja ei teadnud, kas nutta rõõmust või rõõmu pärast lakke hüpata.
*Suutsin eilse Monika tuisuga kakelda ja läbisin kõndides alguses 5,2 km. Pärast kõndisin veel koju kah nii 20 minutit. Oli küll tugev tuul, aga mind see väike tuuleke ei hirmutanud.
*Tegin eile surnud/kirju koera. Maitse oli suhteliselt hea. Nüüd ma lihtsalt tean, mida järgmine kord teha, et asi veel parem oleks.
*Avastasin uuesti oma eelmiste jõulude lemmiklaulu! ''Frosty the snowman''. Vinge laul. Ja kummitab kah...


Ja tsipake tänasest:
*Kaunistasime kolleegiga natuke meie tööpinda. St lisasime jõulumeeleolu. Üles sai riputatud pikk kard ja väikese kunstkuuse panime lauale ilutsema ja mingi valge kummalise imenikerdise toppisime üles ja südamekujulise kellukestega pärja kleepisime uksele ja punase küünla panime klaaslauale. Natukene, aga seegi parem kui ilma jõuluasjadeta!
*Kuulasin vahepeal vistist vähemalt 5x jutti oma snowmani laulu.
*Vanem sõsar kutsus enda juurde väikesele istumisele. Seal sai siis natuke vesipiibutatud ja muid lollusi tehtud... Mhm. Baila... Ütleks ainult üht - ärge laske selles mängus endalt midagi konfitskeerida. See ei tõota kunagi head.
*Sai mandariini närida :D
*Tehti selline kompliment, et hoia ja keela. Üks väike mõnus hetk, kus ümbritseval pole mingisugust tähtsust.

Mis juhtus eile?

*Eile hommikul tööl kõmpides, säras taevas täht (olgu, ma tean seda, et tegemist on tegelikult Veenusega, aga las ma kutsun teda jõulude puhulgi lihtsalt täheks, kes taevas siratseb). Kõikus seal taevas ja vahtis alla. Kena täheke oli.

*Sain õhtul A-ga kokku. Käisime ja jalutasime ja rääkisime. Imetlesime tulesid täis linna.

*Jalutades trehvasin ka M-i ja D-d! Oli tore neid üle pika aja näha! Väike vestlus ja mõned kallid ja siis edasi erinevate tuulte suunas! Tõsiselt hea meel oli neid jälle näha.

*Eile töö ajal helistas mulle E. Rääkisime mõned sekundid üle 43 minuti. Vahva oli rääkida. Ma naersin vahepeal lihtsalt kõht kõveras. Energialaks missugune! Huvitav, millise pilguga kolleegid mind vaatasid? Mhm... Ah, vahet pole! :D

*Mulle toodi karbitäis kommi!

*Ja ''päkapikk'' tõi-andis Vana Tallinna maitselist vistist martsipanitäidisega šokolaadi. Oli alles mõnuzzzz...

*Leidsin blogi, mida lugedes sain juurde nii teadmisi kui kindlust. Õhtul veel jagasin seda H-ga. Minust on ikka kasu ka!

*Olen mingi tohutu toidutare fanatt! Peaksin endale mingi keelu peale panema ja sissepääsu takistama.

*Mulle anti homseks vabad käed teha just nii palju kui tahan! Juhhuuu!

*Istusin täna H-ga ka tuli H sõber. Too ütles suunamisega mulle, et ohoh, kena neiu. Vot, ei teagi, kas võtta seda komplimendina või mitte...

*Mina arvasin, et mõned on minust paremad. Oskavad midagi paremini. Aga H ütles mulle, et minus on midagi mida teistes pole (põhimõte seisnes selles)

*Suutsin teha ühe noormehega kokkuleppe. Alguses ta seda ei tahtnud. Ja siis ta veel küsis, kas mina olen alati nii rõõmsameelne! Nu vot. Selle peale oskab ainult naeratada ja mõelda, et tegelikult see peaaegu nii ongi. Mitte loomulikult alati, sest iga inimene vajab ju ka nn oma aega.

*Ajasin täna enda jaoks ühe asja korda. Nüüd on vaja teha viimane samm, aga peab natuke ootama. Sutsukene kõigest veel.

*Issi ütles, et minu eest tahab ta vähemalt 10 metssiga. Vot. Niisama ei saa tänapäeval ikka midagi.

*Ma tunnen, et võin kahte inimest usaldada. Ja seda ei juhtu tihti, et ma usaldama kipun, eriti võõraid. Aga nood kaks on nii toredad sõbrannad, et veedaks nendegagi aega koos!
*H suutis mulle täna nii hästi öelda. Ütles veel, et ma teen nii ajalugu. Teengi. Ma jäädvustan end kellegi või millegi ajalukku kindlasti. Kuidas, see on hetkel teadmata
*Just vaatan üht toredat last. Väike poiss lükkab enda ees mingit kummalist pulkadest kokku pandud värki. Nii armas :)
*Ma olen täna pea terve päev tööd teinud ja energiat natu jätkuks veel!
*Käisin täna vanema õeksekese juures. Tundub, et tal läheb vähemalt ühes asjas supper hästi. Pluss veel miljon muud asja, milles tal hästi läheb. Mul on mega hea meel ta üle.
*Ma tegin ühe sammu. Ja ma püüan kuidagi sellest ka kinni pidada, kuigi südames ei taha see väga õnestuda. Ma loodan, et ma saan hakkama. Ma tean, et saan!

Jällegi eile

*Jõudsin üle pika aja üheksa paiku õhtul koju! Hurraaa!

*Eile õhtul helistas inimene, kellest poleks seda oodanud ja sain teada ammu tuntud tõe

*Rääkisin K-ga. Oi, on alles naljanina. Tahtis ka minuga rummikooki teha. Noh, selle ''õige'' retsepti järgi ikka

*E pakkus välja, et lähme -20 kraadiga randa grillima. See on vägev idee! Peab ikka järgi proovima.

*Sain tuttavaks nii entusiastliku inimesega, et endast hakkab lausa kahju! Eeskuju on ta küll.

*Eile H ei hilinenudki väga palju. Kõigest mõni minut. On toimunud areng :D

*Sain autoga koju ja sõitsin eile jälle trolliga nr 5 ja ikka on seal üks ja sama vanem meesterahvas, kes alati loeb ja läheb maha Balti jaamas. Ja ma sõidan selle trolliga kõigest kord nädalas!

*Mõne inimesega kohe on supper koostööd teha!

Eilse päeva sügavad emotsioonid

Pidin küll eile kirjutama, aga kasutades oma kunagise kolleegi sõnu, ei tasu täna homseid töid ära teha. Homseks peab ka midagi jääma. Nii et toon välja eilse päeva positiivsed mälestused:

*Muutsin hommikul vähema kui poole tunniga oma väikese korteri natukenegi jõululikumaks. Isegi ühe kompositisooni tegin!

*Järjekordselt jõudsin eile imekiirusel tööle. Ei saa mina aru, mis toimub. Olen hakanud vistist kiiremini kõndima.

*Kolleegiga sai järjekordselt mõtteid vahetatud. Tasandil, kuhu ise väga pole küündinud ja kuhu suunas mõtted igapäevaselt ei lähegi. Nüüd ma oskan inimesi jällegi rohkem hinnata. Nende käitumisest mõtteid välja lugeda. Mälusoppidest kerkis esile ka Energiavampiir.

*Oranži auto vilkurist moodustus süttiv küünlaleek.

*Leppisin sõbraga kokku, et läheme ja retsime meekooki rummiga ja siis sööme seda kah. Ootan huviga igatahes!

*Mul oli eile nii palju energiat õhtul, kui emaga ja väikeõega kokku põrkasin ma ainult rääkisin ja olin energiapomm.

*Võtsin endale eesmärgiks aidata inimest, kes on meelestatud negatiivsusele. Aitab naljast! Kui ma suudan teda innustada rohkem naeratama ja positiivsemalt mõtlema.

Pole jällegi miljon aastat midagi kirjutanud. Võtan kätte.

Palju on juhutnud. Palju rõõmsaid hetki olen kogunud oma elupagasisse. Selle aasta pagasisse. Iga päev toob jälle midagi uut. Iga päev annab juurde teadmisi ja enesekindlust. Isegi täna öeldi mulle, et teen hästi asja, mida ei uskunud endast. Aga hakkama sain. Ja veel paremini, kui oleksin osanud oodata! Nüüd ootan lihtsalt homset. Käed sügelevad. Juba tahan! Tahan veel!

Mis head on toimunud?

Võtsin ühendust ammuse sõbranna L-ga. Ilgelt vahva tegelane on. Ja täis seda elurõõmu ja positiivsust, et anna või otsad. Ütles, et ta unistus täitus. Vot, see andis tuult tiibadesse ka mulle! Minu üks unistus täitus ka. Aga mõni on täitumata. Ja ma tahan, et need täituksid. Ja need täituvadki. Ma küll mõtlen suurelt, aga nii peabki!

Pluss ma olen viimasel nädalal tutvunud nii paljude vahvate inimestega, et lausa hirm hakkab. Nad on lahedad ja positiivsed ja vahvad ja vinged... Isegi täna üks... Ta muudkui rääkis ja rääkis ja rääkis, aga nii hea oli teda kuulata. Kohe näha, et talle meeldib rääkida. Mulle meeldib kuulata. Pluss ma sain endale sõbra, kellega lähen meekooki retsima, ja kes ütles mulle ühe tunni jooksul kaks korda, et ma olen lahe! See teeb ju elu ilusamaks... Kuigi elu on seda niigi.

Lund sajab! Tahaks minna ja hüpata lumme ning sealt hangedes kahlata! Jeerum! On alles talv. Ja nüüd on mul ju müts kah! Ma võin ju siis kelgutama minnagi! Varsti lähengi. Ilgelt ootan.

Ma olen endale veel kaks uut sõpra saanud! Mul käib tihasepoiss akna taga lund söömas ja ämblik istub vetsus nurgas. On mul alles elu!

Täna hommikul sain energialaksu. Kuulsin raadiost laulu ''Teine dimensioon''. Laul, mis paneb naeratama ja jalga keerutama. Ning siis ma naeratasingi terve tee tööle! :D

Inimesed, kelledega suhtlen, on andnud mulle palju juurde. Ma tunnen, et olen arenenud. Tunnen, et ma olen teistsugune kui varem. Tunnen, et pulbitsen totralt energiast. Ma olen õnnelik! Ma tunnen, et minust on abi ja kasu. Et ma tulen toime millegagi. Ma olen lihtsalt õnnelik... Ja ma tunnen väheke kurbust, et ma õnnelik olen...

*Eile tahtsin öelda ka, et sain üle pika aja pitsat, mida ma niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väga igatsesin. Olgu, see oli väike lõik, aga ikkagist PITSA!
*Täna ''kingiti'' mulle kolm naeratust vähem kui 15 minuti jooksul. Ja kõik kolm tulid võõrastelt inimestelt. Esimene naeratus pääses valla kapuutsi alt vaatava inimese näost, kui ta nägi mind-kook käes-vastu tulevat. Teise naeratuse kinkija oli vistist aasiariikidest pärit tegelinski, kes hõõrus oma kinnastatud käsi teineteise vastu ja mind nähes ta suunurgad kerkisid. Kolmas naeratus oli kõikse kummalisem. Alguses tahtis üks taks mind pikali joosta. Ja taksi järel tuli tegelinski, kes näris midagi. Mina olin taksist nii vaimustuses, et naeratus venis sõna otseses mõttes kõrvuni, ja siis too midagi-närid-tegelane möödus minust ja naeratas nii et suu lausa kõrvuni. Ikka tohutult vinge!
*Käisin vanavanemate juures ja sain jälle asju, millega oma korterit täita
*Rummikooki sain! Mega hea!
*Ja külmunud kalapulgad on ikka kõikse paremad asjad :D

*Sain täna lõpuks kauaoodatud asjad! St ühedki.
*Hammas pole juba nädal aega valutanud. Juhhuuu! Ptüi-ptüi-ptüi
*Hommikul aknast vaadates avastasin ilusa lumevaiba. Oleks tahtnud kohe lumme hüpata ja lumeingleid teha!
*Jällegi mõned inimesed on naljakad, kelledele helistan. Lihtsalt naera ainult telefoni otsas
*Täna on Tõnis Mägi sünnipäev! Õnne talle!

*Käisin täna K juures. Ilgel vahva oli! Mis sest, et temaga sai see kord vähe mängitud, aga tema vanem õde on ikka tegelinski küll! 3,5 tundi sai veedetud nii, mis niuhti!
*K õde ütles, et minuga on tšill olla!
*Vanem õeksekene saatis ühe vinge laulu, mille lõpus tüüp näris küpsist. Vot sellised asjad võivad teha isegi kõige kurvema päeva lõbusaks.
*Järjekordne avastus, et Eesti on liiga väike ja kitsas
*Ma tunnen, et olen sõiduvees!

*Ma armusin! Armusin sellesse väikesesse hiirepoissi, kes ilutseb mu blogi vasakul poolel. Ta on ju nunnu! See on armastus esimesest silmapilgust. Oeh. Nii vinge!
*Lähen täna enne kella 22 magama. Hibenshibenshurraaa!
*Tulin täna koju. Tegin kõike asjatoimetusi aeglaselt. Isegi süüa. Olgu, selleks ei pidanud ma väga palju pingutama. Aga minu saavutus-ma ei pannudki arvutit tööle, enne kui olin söömise lõpetanud! Juhhuuu! Tubli mina.
*Väikeõde käis täna korra minu juures. Talle isegi meeldis mu koht. Kuigi ta mainis, et imelik, kui telekat pole...
*Ostsin täna endale uue mantli! Mulle ilgelt meeldib see. Mõnusat värvi ka!
*Vanem õeksekene ostis aga uued saapad. Mul on tema üle ikkka tõsiselt hea meel.
*Lugesin täna lauset, mis eesti keeles kõlab umbes nii: Maailmas on vaja rohkem Disneyt, siis on maailm ka rõõmsam. Vot. Nii et vaadake ka rõõmsaid lastesaateid!

Okitoki. Nüüd on see kuldne aeg käes, kus teen oma kokkuvõtvad positiivsed asjad avalikuks. St nii võrd kui võrd. Eks näeb nüüd, mis sel nädalal kõik juhtunud on. Mingilgi määral.

*Leppisin esmaspäeval kliendiga kokku oma ESIMESE kokkusaamise

*Olen vestelnud väga huvitavate inimestega ja mõnega lihtsalt naeran herneks telefoni otsas

*N käis mul külas teisipäeva õhtul külas

*K käis Tallinnas. Saime kokku... Kes teab, see teab, kes ei tea... Vb kunagi saab teada

*Vanema õeksekesega käisime esmaspäeval ostmas mulle süüa. Nüüd on süüa nii palju, et majandan ennast vabalt ära vähemalt kuu aega. Noh, leiba jmt läheb vaja küll, aga üldiselt ei pea toidu pärast muretsema.

*Sain lõpuks ära proovida Kalev Desiré šokolaadi. Latte maitselise

*Lähen nädalavahetusel K ja J hoidma

*Issi lõhkus mulle kotitäie puid. Nüüd on vähemalt reedeni puude varu olemas

*10s oli mu palgapäev!

*K'i ema saatis sõnumi ja ütles, et K ootab mind väga. Reedel lähen talle külla

*Tunnen, et olen sel nädalal tööd teinud

*L küsis mu käest, mida ma arvan, mis on loovus. Ja sealt läks jutt juba edasi. Huvitav oli

*Iga õhtu on täis plaane ja tegevusi.

*Naudin oma elu

*K küsis, kas mul kunagi halvasti ka läheb. Kohe ei teadnud, kuidas sellele küsimusele vastata. Iseenesest ju mõtlemist väärt küsimus.

*Olen vaadanud ka 3D telekat juba

*Olen lihtsalt õnnelik!

*Ma sain kliendiga kokku neljapäeval. Enne seda oli paanika missugune. Käed värisesid ja puha. Peale seda oli elu hernes! Selline tunne, et käikski kliendi juurest kliendi juurde ja räägikski aina nendega! Põnev!

*Käisin neljapäeval järjekordsel BLi koolitusel. Sain teada uusi asju.

*Enne kokkusaamist oli mul ikka hirm naha vahel ja käed värisesid, aga kolleeg suutis mind naerma ajada. Nii et nii hull see asi polnudki.

*Avastasin, et ma polegi väga kodus süüa teinud... Ühe poti riisi keetsin ja seda olen söönud kolm päeva lõunati tööl. Natuke kodus ka.

*Mu vajaminevate asjade nimekiri väheneb!

*Mul on motivatsiooni, et arendada põhitööd ja et tõusta kõrgemale kohale BLis

*H ütles, et BLINT on nagu pikamaajooks - energia peab ära jaotama.

*Mulle meeldivad vinged ja omapärased inimesed!

*Ühel lapsel on roheline klounihelkur! Mul oli ka selline ja see on vinge! See oli mu lemmikhelkur peale draakoni oma.

*Üks ütles mulle: ''haha Mega lahe oled oskad kohe tuju ülesse tõsta .'' Vinge ju!

*Olin tööl natukene üksi eile ja selle ajaga sain 5 tellimust! Halleluuja! Helistavad ikka vahvad inimesed!

*Vanemale õeksekesele sain vinge ja tema soovidele vastava jõulukingi ka!

*Eile käisin K juures ja mängisin temaga. Ikka vahva oli nt mööda tuba koerana või kassina ringi lasta.

*Sain uue kogemuse, kuidas olla ja käituda G4Siga, uurijatega, kriminalistidega. Mu teadmistepagas aina laieneb!

Ja need pildid on mõeldud ainult mu vanemale õele!

Ole lihtsalt üks miljonist, kes suudab oma meganaeratusega sellest igavast, tuimast, tõsisest, kurvast hallist kurbusemassist rõõmuga välja astuda!

Kummaline. Lugesin just vanema õeksekese blogi. See ei olnud just kõikse positiivsemaid asju täis tipitud. Ja siis tulen enda blogisse tahtmisega kirjutada kõiki neid häid asju, mida ma näen ja tunnen ja mis juhtunud on! Tundub vägagi ebaõigalne. Seepärast ma täna ei kirjutagi... Ma ei tea, millal jõuan oma nimekirja siia kirjutada, aga ma teen seda nädalavahetusel millalgi! Sest ma PEAN ju kuidagi oma õnne väljendama! Lihtsalt: pulbitsev õnnetunne ei mahu varsti niii mu sisse ära!

Aga uskuge - ma lihtsalt olen õnnelik! Ma ei tea, millest, AGA ma olen!

Ma olengi vist leidnud need inimesed, kes teevad mind õnnelikuks. Ja ma tean vähemalt kahte inimest, kes ei suudaks mind vistist väga kaua õnnelikuna hoida. Seega - minu valik on olla õnnelik!

Vot, nii hüppaks ma keset lilli! Kui oleks suvi, siis keksiksin ma nendes. Ausalt öeldes - mõtetes teen ma TÄPSELT nii ka praegu!

Ma arvan, et selles peitub mingi osa minu õnnest...

*Käisin lehti riisumas! Niiiiiiiiiiiiii hea!
*Sain endale külmkapi! Ajaloolise kah veel takkaotsa. Jaapani toode ikkagist
*Täna oli selline tunne, nagu oleks ikka kolinud ka
*Tädi tõi mulle nii mõnegi vajamineva asja korterisse. Ja isegi neid asju, mida ma poleks ise välja suutnud mõelda. Suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuured aitähhhid talle...
*Küpsisetorti sõin
*Mul on nüüd veekeetja ja ma joon head puuvilja teed, mille tädi mulle tõi
*Kohtusin ühe inimesega, kes suutis mind mõtlema panna. Ma püüdsin temast aru saada, aga see ei õnnestunud. Inimene on täis nii palju valu maailma vastu. Mina olen tema kõrval tõsine läbi roosade prillide vaataja

*Tegin küpsisetorti
*Sain üle pika aja banaani
*Tööl sain maitsta pitsaatsiapähklimaitselisi Kalevi komme... Head. Aga tiramisu ja india pähklitega kalevi pralineed on paremad!
*Kütan ahju ja toas on soeeeeee
*Mulle helistas inimene, kellelt poleks kõne oodanud. Ja see tuli kõige õigemal ajal. Just siis, kui oleks tahtnud kelleltki midagi head kuulda
*Tööl oli täna põnev

*Sain täna punase pika roosi. Okih, pidin natuke raha ka andma. Andsin 15 krooni, aga ikkagist!
*Sain juurde motivatsiooni, miks ikka töötada seal, kus töötan
*E'ga võtsime mõlemad kommikarbid tööl ja nosisime neid. Peale seda 150 grammist kommikarbi tühjendamist oli küll süda paha
*Tasusin lõpuks ühe arve ära, et mina ja vanem õeksekene saaksime juurde natukene meigiasju ja muud kraami
*Helistasin tädile
*Sain teada üllatavaid fakte ja jällegi kinnitust, et Eesti on väike. Kohati liigagi väike.
*Alustasin tööl uue taktsika kasutamist
*Andsin ära oma teise visitka ja sellest on kasu!

Pole jällegi väga pikalt ühtegi sissekannet teinud. AGa nüüd ju teen!
*Keetsin puupliital musta teed. Eelmine üürnik oli jätnud terve koti musta teed siia. Hea. Tagavara vähemalt olemas!
*Pakkusin kolleegile välja, et asendand teda järgmisel nädalal kaks tundi. Ega mul niikuinii midagi targemat teha pole. Pealegi - mulle meeldib tööl olla. Pluss - mul pole abi pakkumise vastu mitte midagi.
*Kuulan üle pika aja Jaan Tätte plaati. Hea. Hea. Mälestused...
*Mul käis korstnapühkija! Ooojeeee! Oli alles vahva see korstnapühkija... Ikkagist oma isa ju!
*Maailm on väike, sain jälle sellest teada. Mu üürileandja pikaajaline korstnapühkija ja abiline selles vallas on olnud mu vanaisa!
*Tööl oli täna põnev ja tegus ja lihtsalt... Nautisin iga hetke, kuigi oli kiire. Mulle lihtsalt meeldis.
*Koon jälle. Ja hakkan kohe tööd tegema.

*Allkirjastasin üürilepingu. Olen täieõiguslik üürnik!

*Üks ütles: sa oled lihtsalt liiga hea et mitte huvi tunda

*Ülemus suutis mind inspireerida. Nii eile kui täna

*Arvan, et tean nippi, kuidas oma tööd teha paremini ja efektiivsemalt

*Üürileandja - vanem naisterahvas - pakkus mulle kommi ja ütles, et nüüd sai ta (minu näol) uue lapselapse või lapse... (ei mäleta täpselt)

*Sain mandariiiiiiiiiiiiiiini!

*Vanem õde andis viis Red Bulli! Ma kohe tunnen, et mul kasvavad tiiiiivad!

*Sain tuttavaks väga toreda neiuga, kelle kaudu ma saan endale arvatavasti lisatöö. Ja ta oskab rääkida ja ta tegi asja mulle veel huvitavamaks, kui see alguses oli

*Ja ma koon ja koon ja koon ja ma naudin seda

*Tundis täna end megasuperhüper õnnelikuna! Nagu oleksin armunud. Oleks tahtnud igat vastutulijat kallistada...

*Esitasin täna FMi tellimuse. Võtan ka ühe lõhna endale.

*Sain vastuse pikalt vastamata küsimusele... Teeb haiget, aga olen positiivselt meelestatud, sest nüüd ma vähemalt tean ja see on kõige olulisem...

*Harjun oma uue tuutepundliku ekraaniga telefoniga... Vapustavalt võrratu vidin!
*Käisin täna korterit vaatamas, aga maakler oli ikka omaette tegelane... Ja ma suutsin naerda!
*Suutsin tööl vabastada end igasugustest meeste-mõtetest. Lõõgastav. Väääääga lõõgastav tunne
*Tahtsin jooksma minna. Ei pidanudki selleks koju tulema. Tegin seda Mustamäel, et ühest punktist teise joosta. Nii et jooksnud ma täna olen ja ikka korralikult.
*Sain täna natuke veel salli kududa! Kududa on päris tore. Pole seda oma miljon aastat teinud...
*Nüüd oskan telefonist pilte arvutisse laadida

*Kasutasin esimese lume väärtusi - mängisin lumesõda, tegin lumememme ja lumeinglit!
*Veetsin aega oma tädi ja ta perega ja oma õega
*Aitasin vanema õega tädil puid tuua
*Sain jällegi väga meeldiva kirja
*K kirjutas mulle täna mitu sms'i. Väga meeldiv

* Ma ei tea miks, aga mulle kohe meeeeeldib mu töö. Lausa igatsesin seda

* Täna üks kirjutas mulle. Mu töömeilile, mille sai reklaamilt, mis talle saadeti. Kirjutas ja küsis, kas tunnen Ülo ja Rein Räni. Mina neid ei tunne. Aga latsevanem ütles, et Rein Räni on tema onu! Nii kirjutasin siis T.L. ka vastu. Uurib suguvõsa! Vahva!

* Ostsin täna karbi salatit ja tegin sinna homseks endale söögi. Ma olen ikka tubli

* Nüüd teen vähemalt 60 kõhulihast

* Me mõnitaseime täna teineteist. (Teada küll kellega)

*Avastasin, et pole ammu siia midagi kirjutanud
*Käisin Step Up 3 vaatamas. Elamus!
*Sain lõpuks tädi kingi kätte
*Esimest korda elus kuulsin, et üks inimene võib ühe tunni jooksul öelda ''vinge'' päris paljusi kordi
*Sain ühe korteri pakkumise. Suht odavalt ja suht heas kohas

*Käisin vanaisa juures. Temaga oli ikka tore juttu puhuda. Nagu alati
*Üks tegi komplimendi: Nii hea et sa täiuslik ei ole. Siis poleks sinuga midagi peale hakata.
*Sain suuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuure pulgakommi, millest keel valutab
*Palju sai naerda
*Esimest korda panin mütsi pähe!
*Ja käpikutega on ikka väga soe
*Suutsin jogurtit endale tööl kampsunile peale valada... Vahva

*Üks puuleht langes mulle juustesse. Sügis kingib :)
*Täna tegin ma tööl rohkem, kui vaja ja ma nautisin seda täiega!
*Käisin M'i juures ja vaatasin Bluusivendi
*Ei sobi küll tänasega, aga nägin üleeile unes laeva. Ja mulle meeldib selle tähendus
*Suutsin päris pikalt joosta
*Leidsin Humanast kampsuni, mis mulle ilgelt meeldis ja mille ära ostsin
*Tulin töölt ja ühe maja juurest tuli pannkoogilõhna. See oli võrratu!

*Hämmastav kummaline kõne kelleltki väga meelidva häälega (noor)mehelt minu töönr'ile. Küsis, mida teen järgmine nädalavahetus ja kas võib siis helistada... Eks jään ootama...
*Sain oma testerid ja kataloogid kätte!
*Sõitsin üle pika aja bussiga. See oli nagu elamus!
*Käisin tädi juures... Mulle meeldis seal... Sai šampust juua ja tädimehe tehtud kirsiveini kah. Ja tädipojaga mängida
*Keegi hakkas minuga rääkima msn'is kohe, kui sisse logisin

*Nägin täna oma endist õpetajat -J.K-d! See oli väga meeldiv ja üllatuslik
*Käisin M-i juures. Niii tore oli teda ikka üle pika aja näha
*Reede ju! Kes siis reedest rõõmu ei tunneks?!
*Päike ei paistnud täna nii eredalt, kui varem
*Püüdsin täis joota ennast... Peaaegu õnnestus... Peab veel proovima - rohkem asju segamini jooma! Aga homme on ju uus päev!

*Suutsin üht üllatada sellega, et töötan
*Mul on megasuperhüper hea meel, et saan Garmeniga hästi läbi
*Täna tegi üks mulle komplimendi... Ütles, et mul on ilus nimi... See oli ikka väga armas
*M kutsus mind enda juurde! Vb homme lähengi sinna jooma
*T on täitsa tore naine. Tänu temale sain ma lisatöö ja ta on ikka väga tore inimene

*Puhus nii hea soe sügisene tuul, kohe lust oli kõndida koju nii
*Liitusin lisatöö grupiga
*Inimene, kelle kaudu liitusin, on päris tore
*Mulle pakutakse korterit ka!
*Oleksin peaaegu trepist alla kukkunud, aga vaat - püsima sain!

*Täna ütles üks tädi, kellele helistasin ja kaameraid pakkusin, et olge tublid edasi. See oli ikka megasuperhüperarmas...!
*Otsin lisatööd ja saan ka selle!
*Suutsin naeratada pea terve päev
*Netilt sain kaks pakki mahla
*Tegin endale homseks makarone kaasa

Päev pole päris läbigi, aga äkki suudan oma viis positiivset värki välja tuua:
*Rääkisin täna Temaga...
*Sain teada, et Adal on poisssõber
*Täna oli ilus päikseline ilm, mida nautida sain
*Kuulasin just niipalju endale meeldivat muusikat kui tahtsin
*Kass tuli hommikul mu voodisse kaissu...
*Nautisin üksindust

Täna oli Super päev! Algas vastikult ja halva enesetunde ning megasuperhüper suure unisusega. See möödus. Ja väga hästi möödus.

*Nägin V-d! Ta jälle ei tundnud mind kohe ära, aga lehvitas mulle siiski!

*Poes käisin. Tahtsin piima võtta. Ühel meesterahval oli sama plaan. Avas ukse ja ütles:''Aga palun.'' Ja mina vastu:''Aga tänan!''

*Käisin korterit vaatamas. See oli 50tuhat korda parem ja kenam kui piltidel! Ja maakler meeldis mulle ka. Homme saan teada selle korteri saatusest.

*Üks 3-4aastane suutis mind ehmatada, kui ta kõrge värava otsas turnis ja sealt ülevalt mind vaatas

*Täna jõudsin lõpuks panka ka!

*Täna on neljapäev ju!

*Täna oli vapustav sügisilm! - tuul ja päike ja hajutatud vihmapilved
*Täna ei hakanudki silmad valutama!
*Õppisin ühe osa Kas tunned mind ära laulust!
*Avastasin, et mõnikord olen ma ikka totaalne blond
*Sain teada oma ülemuse vanuse... Väga oluline info ju....

Eilsed head asjad jäid kirjutama, aga tänased kirjutan küll ära.

*Tugeva tuulega tulin koju
*Sõin head Saaremaa juustu (või mis iganes see ka polnud)
*Rääkisin Michaeliga
*Õunamahl muutub tasapisi õunasiidriks. Ja see on hea!
*Jõudsin omadega kompromissile
*Kirjutasin korteri asjus
*Kuulasin mitu korda Tuberkoloitet (eriti Viimaset majade taga ja Kas tunned mind ära)

Laupäevased head asjad:

*Sõin spagette juustu ja viineritega
*Viisin raamatukokku lugemata raamatud ära
*Sain sõita Ameerika autoga
*Rääkisin üle pika aja ühe toreda inimesega juurast jmt
*Sain kokku inimesega, kes rääkis ja õpetas elust nii mõndagi
*Kõuts magas lõunauinaku ajal minu kaisus ja talus seda

*Neli nädalat sai täis minu töötamisest
*Käisin vanema õega tädi ja tädipoja ja tädimehe juures tädipoja sünnipäeva tähistamas
*Sain head pohla jogurtit
*Jõin megasuperhead Martini šampanjat
*Mõistsin, et teen ikka õiget tööd

Viis asja

Mina juba ammu mõtlema, et iga päeva kohta toon siin välja vähemalt viis head asja, mis päeva jooksul on toimunud. Olgu need siis kõige tühisemad asjad, mis päevas olla saavad. Sest nii hakkan ma eeldatavasti rohkem positiivsemalt mõtlema. Niih, tänased viis asja:

*imetlesin täiskuud, mis vahepeal peitus õhtuste liikuvate pilvede taha ja mille kõrval püüdis end säravana näidata üksik täht

*käisin täna ühte korterit vaatamas. Helistasin ja sain kohe vaatama minna

*täna hommikul paistis päike

*kuulsin hommikul Uuno raadiost head laulu ''Sügisesed kirjad''

*avastasin, et igal hommikul tulevad mulle vastu ühed ja samad näod.
*mulle anti tööl lisatööd lisatasu eest

Vot, mina arvan, et see on päris hea saavutus. Kuus head asja ühe päeva kohta. Tegelikult lisaks veel midagi, aga lihtsalt... Tööl on mul põnev elu ja ma vist ei pea kunagi tundma lobisemispuudulikkust.

Kuu

Nägin täna poolkuud. See oli pilvede taga peidus kõrgudes linna kohal, et keegi ei unustaks - tema on kõige kõrgemal. Tema ööde valitseja. Sügisene tuhmunud kollaseplekiline kuu.

Taaskohtumine

Eile sain üle pika aja kokku Janikaga. Saime natuke olla kursaõed TLÜs ja siis jätsin mina ta maha. Ta ütles, et peale minu äratulekut läks asi raskemaks. Vaesed nemad... Meie Janikaga olime eile aga üle kahe ja poole tunni koos! Lihtsalt istusime ja rääkisime. Ja siis käisime Apollos. Seal pidavat olema odavad raamatud, aga ei mingit odavust polnud. Vähemalt 15krooniga ei saanud midagi. Nii pidimegi tühjade kätega lahkuma oma lemmikpoest. Eks järgmisel korral veab meil rohkem.

Janikaga oli hea rääkida. Rääkisime pea kõigest. Jututeemad ei saanud ega saanud otsa. Nii tore oli jälle näha. Põnev oli ja nalja sai. Järgmisel korral räägime jälle kõigist maailma asjadest ja saame teineteisele tarku sõnu lausuda. Me naersime isegi vihma ära! Aga see tuli tagasi... Vihm andis märku, et me peame vastassuunades liikuma hakkama.
Ma pole kolmel päeval saanud õhtuti koju kuivalt. Hommikuti lihtsalt ei saja vihma ja mina ei viitsi seda vihmavarju ka ju kaasa tassida. Mõttetu. Ja koju tulen ma ikka jalgsi. Egas ma siis nõrk pole, et trolliga hakkan tulema! Pealegi, vihm on kasulik mu juustele. Eriti heitgaase täis märg vihm. Mina ei põe. Mulle meeldib vihm. Ma naudin seda. Vihmapiiskade langemine... Kõik piisad sarnased. Aga totaalselt erinevad. Kristalle täis. Igaüks toob oma tuju. Mõni langeb sujuvalt, teine kiirustades... Vihmapiiskade hingeelu.

Kolmapäeval käisin ''Tuhkatriinu'' esilinastust vaatamas. Ada mängis seal filmis. Ta oli pedofiilist kuninganna. Ada oskab elada oma ossa. Ta on superstaar! Kätliniga käisime seda vaatamas. Tegime isegi Ada-nimelised plakatid valmis. Me kahekesi moodustame Ada suurima fännklubi. Egas meid normaalsete pilkudega vaadatud, kui me peale filmi oma plakateid demonstreerisime. Aga me polegi kunagi normaalsed olnudki.

Netil on täna sünnipäev. Saab 23 täis. On alles õnnis päev! Ma ostsin talle veini. Punase. Ma ei kujuta isegi mitte ette, kas see on hea või mitte. Mina ei taha igatahes katsejänes olla. Peale veini tegin talle veel fotokollaaži. Praagina loomulikult. Ei saa ju üht asja korralikult teha. PALJU ÕNNE, VANEM ÕEKSEKENE! (F)

Unistuste täitumine

Kummaline. Väga kummaline. Unistused täituvad alati siis, kui sa seda kõige vähem oodata oskad. Ja ma ei osanud isegi unes ette näha, et saan vähem kui kuuga kolm tööpakkumist! Üks parem kui teine. Ja viimane ikka kõikse parem... Aga valisin teise, sest viimane tuli natuke liiga hilja. Pealegi olen omadega väga rahul, et teise pakkumise valisin. Mulle meeldib selle seltskonna hubasus ja lihtsus. Keegi ei pea end teisest ülevamaks. Me oleme ühel tasandil, mis sest, et üks on ülemus ja teine alluv. Või et üks on teisest kauem töötanud.

Täna tuli mulle pakkumine assistendi ametikohale ettevõttes, mis tegeleb kinnisvaraga. Kindlasti on see väga hea pakkumine. Ja kui ma võtaksin uue riski, läheksin ma praeguselt töölt ära ja võtaksin avasüli selle vastu. Samas, ma riskin niikuinii mõlemat pidi - kui ma jään tööle bürooteenindusse, ei tea ma kunagi, kas firma saab jalad alla või mitte. Risk. (Tunnen selle tööga mingit seotust. Viimasel ajal on deja vu efekt deja vu efekti otsa. See tähendab head. Ma tean.) Kui võtaksin vastu sekretäritöö, ei tea ma kunagi, kuidas sulandun kollektiivi. Risk. Risk riskis kinni. Aga vahet pole! Mulle meeldib, mis ma teen ja olen igati rahul endaga! Pealegi pakkusin ma koostöö võimalust mulle tööd pakkunud ettevõttega. On mul ikka nutikust!

Elu tasakaal ja tasakaalutus

Räägitakse, et elu peab kõik tasakaalus olema. On see üldse võimalik? On võimalik, et mu töö ja kodu ja sõbrad oleksid kõik alati kõige paremas korras?! Olgu, nad ei peagi olema kõige paremas korras, nad võivad olla ka niisama... Lihtsalt olla. Et ma teaksin, et nad on olemas, et nad ei veereks laualt maha. Et nad ei jääks laua äärele seisma ja tasakaalu otsima. Tasakaal... Leiame oma tasakaalu. Oma vaimse ja füüsilise tasakaalu... Et kõik oleks tasakaalus...

Pere... See on teema, millest vatraks ööd ja päevad, aga mis mingil imelikul põhjusel kaotab tasakaalu niipea, kui väiksemgi tuuleiil taldriku pöörlema suudab panna. Mingil imetabasel kombel pole ma suutnud saavutada pere-tasakaalu. Alati lendab kõik uppi. Piisab vaid sõnast või pilgust...

Töö... Mulle meeldib see sõna. Mulle meeldib, kui ma ütles selle lühikese sõna. Nagu oleksin armunud kolmetähelisse sõnasse. Ma naudin seda. See on just see, mida ma tahan teha. Mida mulle meeldib teha. Pealegi, kui on ikka nii vahvad kolleegid, siis kohe ei saa teisiti, kui peab minema tööle ja kuulama, mida need targad mehed ja üks naine peale minu veel räägivad (mulle lausa meeldib olla meeste seltsis). Tänagi tõi mind Robert autoga koju. Ütles, et võib viia, peab niikuinii bensiini võtma. Eks tas ole... Tankla oli tervel 50meetri kaugusel meie töökohast. Kui sedagi loomulikult. Tõesti, need 10 minutit, mida ta mind sõidutab, on mu päeva kõige rahulikumad ja mugavamad minutid. Nahkiste. Mõnus lõhn. Uuno raadio. Vaade aknast... Kõik möödub sujuvalt. Ilma hüpeteta. Nauding. Kvaliteetaeg. On alles tore tasakaalukas noormees. Tahan veel! Ta võikski mind igal õhtul koju tuua. Aga ma ei taha teda ära ka kasutada. Kuigi bensiini saab ta tasuta. Mulle kohe meeldib mu töö - uus telefoninumber (kuigi nüüd oleks vaja veel üht telefoni), oma laud vaatega aknast välja ilusalt puule, oma mail ja minu nimi on toodud ka kontaktisikuna välja. Õnnelikkus toob pisara silma. Mulle meeldib see, mida ma teen ja ma naudin seda. Aga nüüd aitab sellest imalast jutust. Kui ma kohe ei lõpeta, jäängi sellest vatrama. Töötasakaal on mul igatahes olemas.

Sõbrad... Ma pole kunagi mõelnud, miks on sõbrad olulised. Aga nad on seda vägagi. Ütleks, et sõbratasakaal on mul paigas. Võtame kas või näiteks kaks pühapäeva õhtut. Eelmisel pühapäeval kutsus mind Kristjan puht juhuslikult kinno. Temaga on see hea, et ta pakub kohe variandid välja, mida võiks vaatama minna. See on hea. Esiteks ei pea ma ise selle peale aega kulutama, teiseks valib ta alati filmid, mida ma võib-olla ise välja ei valiks. Ta teeb häid valikuid. Nt käisime vaatamas ''Viimane õhutaltsutaja''. Väga hea film oli. Ikkagist 3D ja puha. Peale filmitamist läksime teetama. Kohad, kus tavaliselt oleme käinud, olid kinni. Isegi St Patric. Seal tehti remonti. Leidsid ka aja. Jalutasime vanalinnas raekoja platsi poole. Läksime seal ühte restorani ja võtsime musta teed. Jõime ja rääkisime. Koju tõi Kristjan mind ka ära. Ta ise oli saatnud mulle õunu. See oli meeletult armas. Ja veel häid õunu! Tänan, sind Kristjani isa!

Eile käisin aga Jaanusega ''Titetegu'' vaatams. Eks see Jaanus ole ka omaette kuju. Msnis suheldes oleks tegu nagu tagasihoidliku mehepojaga, aga kui kokku saad... Ostsime piletid ja läksime võtsime ühed rummid koola ja sidruniga. Lahjavõitu olid, aga ajasid asja ära. Istusime ja jõime rummi ja lobisesime ja kaotasime ajataju... Jaanus vaatas kella, kell oli tiksunud 22.02 peale. Meie seanss algas 21.55. Ega ma polegi varem filmivaatamisele hilinenud. Aga see polnud veel kõik! Jaanus kaotas piletid ära. Otsis neid jope taskutest ja rahakotist. Mida polnud, seda polnud. Fortuuna naeratas siiski ja ta leidis piletid rahakotist raha vahelt. Siis ostis ta veel popcorni (kui me Kristjaniga käime, ei söö me kunagi midagi kinos, ega ma ei tahagi. Jaanusega on teisiti.) Kui me lõpuks saali nr 5 jõudsime, käis alles filmide tutvustus. Seega ei maganud me midagi ebaolulist maha. Film ise oli hea. Ei soovita vaatama minna. Kui tuleb telesse, siis võib vaadata küll.

Ja kolmapäeva ootan! Siis näen Adat lõpuks! Ja Kätlinit. Ada mängib filmis ''Tuhkatriinu'' ja me lähme Kätliniga seda vaatama. Ostsime piletidki ära. Ja neljapäeva ootan! Siis näen Janikat! Ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan! Nancyt tahaks ka näha... Sõprade tasakaal on mul ka täitsa korras ja olemas.

Tasakaalust kõigubki välja hetkese seisuga pere. Aga ma ei muretse, sest iga asi saab kord lahendatud ja kui ma hakkaksin põdema, kannataksid seeläbi ka teised. Tasakaal on alati hea. Tasakaalutus aga lisab vürtsi. Põnevust. Adrenaliinitulv tõuseb, kui hakkad manööverdades igat taldrikut tasakaalu sättima. Ja ükskord saan ma sellega hakkama! (nagu mingis reklaamis...)

Toreda päeva ennustus

Hommikul ma mõtlesin, et tuleb imeline päev. Päev, kus õpin juurde uusi asju. Päev täis emotsioone. Põhimõtteliselt läkski kõik nii, nagu ma tahtsin. Järeldus, mõttejõul on väga suur tähtsus. Ikka kui midagi mõelda, siis nii ka läheb ja mitte kui midagi muud ei saa.

Päev algas nagu ikka üks argipäev alata võib - ärgates ja tõustes. Ma teadsin ainult seda, et täna pean ma hakkama üht noormeest õpetama. Ise olen tööl olnud ainult kaks nädalat ja siis hakka veel õpetama kah! Kusjuures, ma olin kõik vajaminevad asjad üles kirjutanud ja vahepeal ma mõtlesin, mis siis, kui ma peaks ka kedagi õpetama. Et oleks ikka ilgemalt ilgelt vahva. Ja nüüd siis tuligi see päev. Kuidagi ootamatult. Samas põnevalt.

Ma näen tööl olles aknast, kes meie majast mööduvad. Enamjaolt teen vahet ka neil, kes meie juurde tulevad. Rahulikul sammul möödus noormees pintsakus ja geelitatud tukaga. Tundsin, et ta tuleb meie juurde. Tuligi. Küsis, kas A, minu tööandja, on seal. Ma olin üksi! Ütlesin küll, et helistan talle. Ta vastu, et pole vaja. Ütles, et ootab autos. Ja mina siis mõtlesin, kui see ongi see tegelinski, keda õpetama pean hakkama, on asi küll jokk. Tegemist oli väga tagasihoidliku ja korraliku tüübiga. ''Teda on küll igav õpetada,'' käis mu mõttest läbi. Ja siis, kui ta tuligi hiljem tagasi, mõtlesin, et mul kohe veab totaalselt. Asi polnudki nii hull. Palju põnevam oli! Pea kaks tundi rääkisin talle kõigest, mida teadsin. Kõigest, mida peaks ka tema teadma. Ka kõige pisematest detailidest. Mu hääl oli peale seda loengupidamist läinud. Huvitav, mis saab siis, kui helistamiseks läheb? 30 pakki Mynthonit ja asi korras! Odavam on vett või teed juua...

Noormees kuulas huviga. Küsis asju, millest mul isegi aimu oli. Oskasin vastata, v.a mõned asjad. Enamjaolt panin ma tarka, nii et tolmas! Mu ego tõusis pügala võrra! Jippidii! Ja ma tundsin end kohutavalt targana. Ja kui hiljem mu teine kolleeg, kes on minust kaks päeva kauem töötanud, ütles, et tema ei oska pooligi asju seal, sain ma teise egolaksu. Ja kolmas egolaks tuli, kui noormees, kellele ma loengut pidasin, soovis minu märkmetevihikust PDF-faili teha. Ma ütlesin, et seal on tühised asjad sees, aga siiski ta soovis neid. Sest isegi kõige pisem asi vajab meenutamist. Mina olengi tänu sellele märkimissüsteemile enamus asju endale meelde jätnud.

Kaheks tunniks minu kuulajaskonnaks saanud noormees suutis mind veelgi üllatada. Me lahkusime koos. Andres ütles, et ma ikka puhkaks nädalavahetusel ja hingaks ikka sügavalt sisse ja välja. Eelootav nädal tõotab tulla kõnederohke ja mind pannakse proovile. Olen juba kaks nädalat niisama ilus olnud. Nüüd peaks tööle ka hakkama. Lahkusime kahekesi. Noormees küsis, kus kandis ma elan. Vastasin Kalamajas. Esitasin omapoolse viisakusküsimuse. Ta elab ise Jüris, aga ütles, et võib mind ära viia. Vopa. See oli üllatus. Ma mõtlesin, et mis nüüd maailmas juhtunud on. Kas tõesti hakkab põrgu jäätuma? Ma võtsin igatahes selle kutse vastu. Egas siis iga päev pakuta transporti otse kodu ukseni. Kuigi jah, egas see Kalamaja ja Jüri just naabrid pole. Ja ekselda saime me kaks ka Tallinna linnas. Sellise autoga sõites ei ole vahet, kas sõidad viis minutit vähem või rohkem. Ikka luks auto oli. Suur ja mõnus... Nahksisustus ja vaade oli suurepärane... Mugavus missugune. Sellise autoga sõidaks kas või iga õhtu koju! Vahet pole, et õhtune kõndimine selle tõttu unarusse jääb! Halleluuja mugavatele nahksisustustega autodele! Nüüd hoian ma pöidlaid ja varbaid, et saaks veel noormehega koju sõita. Nii võib talle teekond meelde jääda. Ärakasutaja missugune.

Täna tundsin mitu korda tööl olles deja vu efekti. Jällegi. Hea enne. Mulle vähemalt. Ma tean ja olen nüüd 99.9% kindel, et tegin õige valiku, et ikka valisin töö. Ma tean, et saan sellega hakkama, ma tean, et see saab olema raske katsumus. Mulle anti võimalus. Mind valiti välja kogemustega inimeste seast. Mina, kellel pole ühtegi kogemust telefonimüügi alal, saan teha tööd, millest mul pole kõige värvilisematki aimu. Ja ikkagist valiti välja mind! Kelle poole ma pöördun tänudega? Kolleegid... Vot, selliseid seltskonda poleks suutnud isegi unes endale töökollektiivis ette näinud. Nad kõik on väga positiivsed ja aktiivsed ja täis elu ja energiat ja igaühe mõttemaailm on teisest erinev. Samas meid liidab miski ühine asi. Ma arvan, et see pole huvi toonerikassettide või printerite vastu. Ükskõik, mis see ka poleks. Ma tahan seal olla. Pealegi, see koht on heaks hüppelauaks mu edasisse ellu. Kui ma suudan seal imesi korda saata (ja ma tean, et ma suudan seda), siis suudan ma ka oma tulevikutöödel seda teha. Ükskõik, kui palju mul neid ka tulemas pole. Minu eesmärk on ennast üles töötada. Isegi, kui ma peaksin selle jaoks töötama 15 tundi päevas, ei anna ma alla. Töötama ja tõestama nii endale kui ka teistele, et ma pole nõrk. Ja seda ma polegi. Iga algus on raske. Ja kindlasti ei saa mul kerge olema. Ma ei ootagi, et mul kerge oleks. Kerged ülesanded on nõrkadele. Mu ees laiub pimedus. Iga pimedus peidab endas negatiivseid ootusi. Iga pimedus peidab endas riske. Ma riskin, et olla õnnelik. Ma riskin, et unustada. Ma riskin, et olla keegi, kes suudab teha kõike. Ma ei taha olla tänapäeva iseseisev naine, aga ma tahan enne mitte-iseseisev-naine olemist elada iseseisvalt. Kui suudan iseseisvalt iseendaga toime tulla, saan hakkama oma elu jagamisega ka teise inimesega. Oot, pimedusest läksin eemale... Pimedus... Negatiivsed ootamatused... Riskid... Kas tõesti? Noh, oleneb, kes kuidas asja võtab. Rikid peidavad endas igal juhul negatiivseid emotsioone. Me ainult ei pea neid võtma negatiivsetena. Mina seda ei teee. Kasvatan negatiivsest ootamisest põnevust täis ärevuse. Ärevuse, mis on tulvil põnevust. Ootust. Mu hing pulbitseb sellest kirjutades, sest ma tohutlust tahan ennast proovile panna selles pimeduses. Tahan, et see pimedus kasvaks värvikirevaks valguseks. Ma ei taha, et see oleks ere valgus. Ma ei taha tunneli lõpus valgust näha. Sest ma ei usu tunnelite juttu. Lihtsalt on pimedus, mis kasvab valguseks. Kasvab meie sees ja meie ümber. Aegamisi kasvab. Korraga me lihtsalt avastame, et me näeme enda ümber värve ja mitte pimedust. See on ootamatu. Ootamatu avastus. Ja just see ongi põnev! Mitte kunagi ei tea, millal on valgus kasvanud piisavalt suureks, et seda tunnetada. Kunagi ei tea, millal on pimedus selja taha jäänud ja lõpuks ometi täiskasvanuks saanud. Aga mitte kunagi ei saa me jätta pimedust maha. Kui pole pimedust, pole meil ka valgust. Tasakaal. Tasakaalu ei tohi kaotada. See peab alati jääma. Kui on liiga palju valgust, ei suuda me leppida kunagi ootamatu pimedusega. Vastupidi ka. Kui oleme liiga kaua veetnud aega pimeduses, hakkame ahmitsema valgust, mis ootamatult kusagilt puu tagant välja hiilib. Nii saab valgus otsa ja pimedus saabub taas... Hoiame siis mõlemat tasakaalus. Ikka 50-50.

Aga risk ja pimedus. Risk on väljakutse. Seega pimedus on samuti väljakutse. Kes võtab selle vastu kes mitte. Mina võtan. Jälle tööga seotult. Töö... See tuli ootamatult. Mulle mitte nii väga, aga teistele. St mõnele küll. Kusagilt ma alles lugesin mõtet, et kui me ei tee asja naudinguga, siis me raiskame oma aega. Ma naudin oma tööd, kuigi ma tõsimeeli ei tea, mis mind ees ootab. Ma naudin, et suudan olla inimeste keskel ja suhelda inimestega. Ma olen suhtleja, kuigi nii mõnigi seda ei arva. Arvatavasti imestaks nii üks kui teine, kui kuuleks, mis alale ma end sokutanud olen... Mina ja suhteln! Minevikus küll mitte. Olin ju ikkagist tagasihoidlik ja kõnelesin hädavaevu. Kuigi jah, latatara olen ma ka olnud. Seda mõnes seltskonnas. Nüüd aga pean ma päev otsa rääkima ja rääkima ja rääkima ja rääkima ja rääkima... Ja mõtelda ei tohi. Kui ma mõtlema hakkan läheb kõik aia taha. Ainuke asi, mida pean tegema, on uskuma sellesse, mida räägin. Seega pean ma olema teadlik, miks ma räägin, kellega ma räägin ja millest ma räägin. Jeerum, kuidas ma juba ootan oma tööd!

Pealegi on meie koosseis peaaegu, et uus! Ja esmaspäeval alustame oma tööd kõik koos! Uus kollektiiv. Nagu kool - kõik kõik on uus septembrikuus. Tegelikult on see väga hea, et oleme uued näod pea kõigile. Nii on lihtsam edasi areneda. Alustame kõik põhjast ja vaatame, kaugele suudame areneda meie ja kui kaugele suudame viia meie ettevõtte. Pagan, kuidas ma tahan seda arengut näha. Nii enda kui ka firma ja ka teiste töötajate arengut. Imeline...

Taasavastus

Kummalisi asju siin ilmas juhtub nii mõnigi kord. Eriti kui tagantjärele mõelda.

Nädalavahetusel vaatasin vanema õega filmi malest. Üks ärimees läks kooli õpetajaks ja hakkas 4.klaasi õpilastele malet õpetama. Mind valdas soov mängida malet. Kunagi ammu (päris mitu aastat tagasi) mängisin ühe tüübiga jippii mängutoas malet. Ta õpetas mind ja ma sain põhitõdedele piha. Ma olin malemängust tol ajal vaimustuses! Tahtsin õppida ja teada saada aina rohkem. Isegi kaks maleraamatut on olemas, millest ühte ainult lehitsesin. Mu malemängu huvi kadus, sest mingil kummalisel põhjusel jäime kaugeks. Koos tema kadumisega, kadus ka huvi male vastu. Mingi kummaline jõud on minus säilitanud huvi malemängu vastu. See huvi kerkis esile filmivaatamisega. Ma tundsin, et ma pean mängima male. Täna msnis olles, hakkas minuga rääkima inimene, kellega me pole rääkinud aastaid (tegu on inimesega, kes mulle male õpetas, siis kui ma veel loll ja noor ja ilus olin). Noh, sügisel natuke rääkisime, aga see oli tõesti pealiskaudne ja pigem viisakusvestlus. Kommenteeris mu msni nime (keemilise naeratuse kohta) ja küsis: ''male?'' Loomulikult olin nõus! Seda kahel põhjusel: 1. võimalus inimesega rääkida, 2. malet saan ju mängida! Mängisimegi playray's päris mitu partiid. Tegelikul oli ehmatus suur. Ma ei mäletanud eriti midagi sellest! Kuidas mingi malend käib, seda küll, aga noh... Noorem õde aitas mind natuke, sest tema poiss on ju males proff. Aga ega õdegi midagi päästa suutnud. Ma kaotasin kõik mängud! Alguses olin pettunud. Ainult see pettumus muutus rõõmuks. Ma nautisin neid mänge! Ma tundsin, et ma mõtlen. Mu hallid kooldunud ja tööta ajurakud pidid vaeva nägema, et ühtegi nuppu liigutada. Aga hakkama sain! Asi polnudki nii hull kui esmapilgul paistis. Nüüd tahan ma veel ja veel ja veel seda mängida! Mängiks päevad otsa malet nii et aju kärsahaisu välja ajaks! Mulle meeldib mõelda, ja nüüd ma sain seda teha. Ma sain keskenduda ja peaaegu nägin tervikut. See oli omamoodi lahe ja uus kogemus ja uued emotsioonid asusid esile.

Kus peitub kummalisus? Võib-olla polegi asi kummaline. Pöörame ette teise külje. Üks päev vaatan maleteemalist mängufilmi ja tahan male mängida, paar päeva hiljem mängin juba malet ja seda nii ootamatult, et kõik sõnad kadusid meeltest. See oli nagu mingi kummaline vägi, mis viis mind tagasi male juurde. Viis mind tahtmiseni, et prooviks mängida. Prooviks saada paremaks mängijaks kui ma olin. Ja mul on tahe mängida malet. Mõelda tervikuna. Saada tervikuks malemängu ja -nuppudega. Male on mõtlejatele.

Unenägudes peituv reaalsus

On keegi mõelnud, et unenäod tähandavad midagi? Et unenäod lähevad täide? Et kui mõelda ja süveneda unenäkku, siis on kindel, et kõik juhtubki nii, nagu sümbolid ütlevad? Mina olen nii mõelnud ja mõnikord ma tõsimeeli usun neisse. Samas kunagi ei tea ette, millal nad täituvad ja kas just Sinu enesega.

Näiteks kord nägin ma unes rotte vähemalt kolmes unenäos. Rott teadupärast ei tähenda head. Haigust vmt toob. Ma mõtlesin ja mõtlesin ja ühtäkki selgus, et mu õde on haige. Suht raskel haige. Järelikult ma mingil määral teadsin ette, et haigus ligineb. Õnneks lõppes kõik hästi. Ega unenägu ei ütle ju otse et selle ja sellega juhtub nüüd see ja see. Oleks ikka lihtne elu, kui ma iga öö näeks unes midagi ja teaksin, kellega millal ja mis juhtub. Loomulikult tahaks seda teada! Teisalt oleks igav ka. Ma ei taha olla ju ennusataja. Tahaks lihtsalt teada, mida järgmisena ootama peaks.

Hiljuti nägin unes jällegi kummalist unenägu. Pooleldi oli tegu realistliku olukorraga, samas kahtlasi jooni lõik ikka ka välja. Sealsed sübolid täheldavad, et keegi peaks abieluliitu astuma (oli tüüp, kes vedas enda järel ratastega kohvrit ja kohver tähendab abieluliitu). Teiseks olid seal valged kummalised lilled, milled sain kohvrivedajalt. See tähendab au ja õnne. Niisiis see unenägu peaks vähemalt kahe sümboli pärast positiivsust tooma. Aga kuidas vaadata unenägu tervikuna? Aga ülejäänud objektid? Ja meeleolud? Ma usun neisse süboleisse ja nende tähendustesse. Põhjust suuresks lootmiseks see võib-olla ei anna, aga kes ei looda... Mina usun ja loodan, ja eks mõne aja pärast näeb, kes on õnnelik (või mitte siis nii väga) abieluliitu astuja.

Täna Adaga klubis tantsides sain ma väga meeldiva ja ootamatu teo osaliseks. Klubis mängis Terminaator. Meie läheduses tantsis peale mitmekümne teise paari veel üks paar. Noormees ja neiu. Mõlemad heledajuukselised. Vahepeal keeras noormees meie suunas ning tantsis ka minu ja Adaga. Ma ei tea, mille pärast me talle silma jäime? Vahepeal tantsis ta ainult minuga. Miks? Sel pole tähtsustki. Ta oli lihtsalt meeldiv. Ta naeratuses oli midagi omapärast ja meeldejäävat. Ühel hetkel ta aga tuli ja kallistas mind. See oli üks kõige tugavamaid kallistusi, mida olen eales saanud. Ta lihtsalt kallistas mind ja mulle meeldis see. Mis sest, et ta oli võõras. Mis sest, et tal oli kaaslanna olemas. Ega ma teda üle lööma ei hakanud. Tegu oli sellise imelise kallistusega, mida ainult väljavalitud suudavad kellelegi anda. Seda on võimatu kirjeldada. Kirjapandamatu kirjeldus jääb vaid mälestustesse voogama. Ja enne äraminekut tegi ta veel ühe kalli ja ütles:"Ole tubli!" Kas ma andsin oma peanoogutusega lubaduse, et olen tubli? Kui jah, siis on see üks esimesi lubadusi, mida püüan täita, teadmata, kas suudan sellega toime tulla. Aga ma üritan olla tubli. Mis sest, et seda ei saa keegi teada, kui tubli ma tegelikult olen.
See kallistus andis mulle juurde lootust ja usku, et ma saan hakkama. See kallistus tuli just hetkel, mil ma seda enda teadmata kõige enam vajasin. Julgustandev kallistus tuleviku tarvis. Ja ma säilitan seda omamoodi. Tuttav kallistus võõralt inimeselt. Võõrale antud lubadus olla tubli. Asi, mida ei oska ette nääha, aga kui see juhtub, teeb see teise pöörde kogematute elamuste suunas.
Nüüd tahaks, et neid kallistusi tuleks kõigile ja alati siis, kui kallistust kõige enam vajatakse. Kallistus võib tulla ootamatult ja planeeritult. Vahet ei ole. Põhiline on, et see annaks juurde usku, lootust, jõudu ja tuge. Kallistus on tihti parem kui pilt või tuhat sõna. Kallistan kõiki. Ka võõraid. Tohutult suured kallid!

Võõra inimese tuttav kallistus

Ma ei tea, kui kaugel on taeva, aga mulle meeldib ta. Mulle meeldivad sellel öösiti kumavad tähed. Mulle meeldib tujumuutja kuu, kes kord on suur ja ümmarguna, kord pisikene kriips. Mulle meeldib päike, mis hommikuti idast tõuseb ja rügab aina taeva kõige kõrgema tipu poole, et sealt ühtäkki alla potsatada. Mulle meeldib kõik see taeva ilu, aga ma ei taha seda endale. Ma ei taha minna taevasse pilvele hõljuma, kuigi see on nii ahvatlev ja muinasjutuline. Ma ei taha, et keegi mulle kotiga taevast mõne tähe alla toob. Ma ei taha kuud, mis nii ahvatlevalt end igaühele välja pakub. Ma ei taha, et keegi mulle päikese ukse taha veeretaks. Jah, mulle meeldivad need kõik, aga ma ei taha neid! Ma tahan seda ilu kõigiga jagada. Ma tahan, et igaüks siin maamunal näeks taeva erinevaid toone; tähtede kullast sära; kuu muutliku meelt; päikese kiirgavat valgust. See on ilu, mida ei tohi hoida endale. See on ilu, mida peab jagama.

Algus

Iga asi saab millestki alguse. Kusagil on lähetepunkt, kust kõik hakkab voolama ja edasi arenema. Ja selles, et ma siin midagi üldse kirjutan, on süüdi mu vanem õde. Tema andis mulle oma blogi lugeda. Eks nüüd saab ka tema kaeda, mida mina teen ja mõtlen ja kirjutan. Äkki konkureerime kirjutamises? See oleks küll huvitav lahendus. Samas ega oma mõtete kirjaseadmisega ei saa väga konkureerida. Igaüks kirjutab ju nii, kuidas ise tahab ja heaks arvab. Keegi ei sea kindlaid piiranguid. Milleks? Neil pole mõtet. Mõnele lihtsalt meeldib kirjutada lühikeste lausetega, teistel pikkade lausetega kõike seletada. Ühele meeldib konkreetne jutt, teisele laialivalgunud arutelu. Igaüks teeb omad valikud ise. Ja see on tore! Kujutage ette, kui kõik kirjutaksid sarnaselt? Poleks ju mingi lust lugeda kellegi teksti, teades, et stiil kattub sinu enda stiiliga. Nii et erineme aga hallist massist ja kirjutame nii, et oleksime meeldejäävad ja värvilised täpid hallis massis!

Las lähevad kõik teksid nii, nagu nad minema peavad. Piiranguid ma ette ei sea.