Pere... See on teema, millest vatraks ööd ja päevad, aga mis mingil imelikul põhjusel kaotab tasakaalu niipea, kui väiksemgi tuuleiil taldriku pöörlema suudab panna. Mingil imetabasel kombel pole ma suutnud saavutada pere-tasakaalu. Alati lendab kõik uppi. Piisab vaid sõnast või pilgust...
Töö... Mulle meeldib see sõna. Mulle meeldib, kui ma ütles selle lühikese sõna. Nagu oleksin armunud kolmetähelisse sõnasse. Ma naudin seda. See on just see, mida ma tahan teha. Mida mulle meeldib teha. Pealegi, kui on ikka nii vahvad kolleegid, siis kohe ei saa teisiti, kui peab minema tööle ja kuulama, mida need targad mehed ja üks naine peale minu veel räägivad (mulle lausa meeldib olla meeste seltsis). Tänagi tõi mind Robert autoga koju. Ütles, et võib viia, peab niikuinii bensiini võtma. Eks tas ole... Tankla oli tervel 50meetri kaugusel meie töökohast. Kui sedagi loomulikult. Tõesti, need 10 minutit, mida ta mind sõidutab, on mu päeva kõige rahulikumad ja mugavamad minutid. Nahkiste. Mõnus lõhn. Uuno raadio. Vaade aknast... Kõik möödub sujuvalt. Ilma hüpeteta. Nauding. Kvaliteetaeg. On alles tore tasakaalukas noormees. Tahan veel! Ta võikski mind igal õhtul koju tuua. Aga ma ei taha teda ära ka kasutada. Kuigi bensiini saab ta tasuta. Mulle kohe meeldib mu töö - uus telefoninumber (kuigi nüüd oleks vaja veel üht telefoni), oma laud vaatega aknast välja ilusalt puule, oma mail ja minu nimi on toodud ka kontaktisikuna välja. Õnnelikkus toob pisara silma. Mulle meeldib see, mida ma teen ja ma naudin seda. Aga nüüd aitab sellest imalast jutust. Kui ma kohe ei lõpeta, jäängi sellest vatrama. Töötasakaal on mul igatahes olemas.
Sõbrad... Ma pole kunagi mõelnud, miks on sõbrad olulised. Aga nad on seda vägagi. Ütleks, et sõbratasakaal on mul paigas. Võtame kas või näiteks kaks pühapäeva õhtut. Eelmisel pühapäeval kutsus mind Kristjan puht juhuslikult kinno. Temaga on see hea, et ta pakub kohe variandid välja, mida võiks vaatama minna. See on hea. Esiteks ei pea ma ise selle peale aega kulutama, teiseks valib ta alati filmid, mida ma võib-olla ise välja ei valiks. Ta teeb häid valikuid. Nt käisime vaatamas ''Viimane õhutaltsutaja''. Väga hea film oli. Ikkagist 3D ja puha. Peale filmitamist läksime teetama. Kohad, kus tavaliselt oleme käinud, olid kinni. Isegi St Patric. Seal tehti remonti. Leidsid ka aja. Jalutasime vanalinnas raekoja platsi poole. Läksime seal ühte restorani ja võtsime musta teed. Jõime ja rääkisime. Koju tõi Kristjan mind ka ära. Ta ise oli saatnud mulle õunu. See oli meeletult armas. Ja veel häid õunu! Tänan, sind Kristjani isa!
Eile käisin aga Jaanusega ''Titetegu'' vaatams. Eks see Jaanus ole ka omaette kuju. Msnis suheldes oleks tegu nagu tagasihoidliku mehepojaga, aga kui kokku saad... Ostsime piletid ja läksime võtsime ühed rummid koola ja sidruniga. Lahjavõitu olid, aga ajasid asja ära. Istusime ja jõime rummi ja lobisesime ja kaotasime ajataju... Jaanus vaatas kella, kell oli tiksunud 22.02 peale. Meie seanss algas 21.55. Ega ma polegi varem filmivaatamisele hilinenud. Aga see polnud veel kõik! Jaanus kaotas piletid ära. Otsis neid jope taskutest ja rahakotist. Mida polnud, seda polnud. Fortuuna naeratas siiski ja ta leidis piletid rahakotist raha vahelt. Siis ostis ta veel popcorni (kui me Kristjaniga käime, ei söö me kunagi midagi kinos, ega ma ei tahagi. Jaanusega on teisiti.) Kui me lõpuks saali nr 5 jõudsime, käis alles filmide tutvustus. Seega ei maganud me midagi ebaolulist maha. Film ise oli hea. Ei soovita vaatama minna. Kui tuleb telesse, siis võib vaadata küll.
Ja kolmapäeva ootan! Siis näen Adat lõpuks! Ja Kätlinit. Ada mängib filmis ''Tuhkatriinu'' ja me lähme Kätliniga seda vaatama. Ostsime piletidki ära. Ja neljapäeva ootan! Siis näen Janikat! Ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan ootan! Nancyt tahaks ka näha... Sõprade tasakaal on mul ka täitsa korras ja olemas.
Tasakaalust kõigubki välja hetkese seisuga pere. Aga ma ei muretse, sest iga asi saab kord lahendatud ja kui ma hakkaksin põdema, kannataksid seeläbi ka teised. Tasakaal on alati hea. Tasakaalutus aga lisab vürtsi. Põnevust. Adrenaliinitulv tõuseb, kui hakkad manööverdades igat taldrikut tasakaalu sättima. Ja ükskord saan ma sellega hakkama! (nagu mingis reklaamis...)
No comments:
Post a Comment