Aasta viimane väljalase

NoNii! NoNii! NoNii! Alanud on aasta viimne päev! Põgenegu kõik, kes saavad, selle aasta eest! Uus tõotab meid päästma tulla! Tuleb päästab meid vana aasta käest, kes hoiab meid kinni ega taha kuidagi vabaks lasta! Vana piinab meid! Meil on temaga piinavad mälestused! Tuleb uus! Ta ütleb, et tema juures on parem! Temaga täituvad kõikide kõik – absoluuuuuuutselt kõik unistused! Miks me üldse kahtleme! Põgenemeeeeeeeeeee!!! Enne peab ju saluuti ka laskma. Mamma mia! Mida too uus aasta ka kõike veel nõuab...

Hommik algas pahalt. Päh-päh. Läksin eile enne südaööd magama ja kujutage vaid pilti! – ma magasin hommikuni välja! Oli alles hea uni! Unesnägudes juhtus ka miskit kummalist. Mälu veab mind alt ja ei avalikusta isegi mulle noid kauneid-kummalisi-kahtlasi unesnägude pilte ega videosi. Pole hullu! Ma pean talle natuke altkäemaksu maksma. Pean lihtsalt ette võtma ühe 8-tunnise uinaku ja küll ta siis juba annab kätte kõik mu unesnägude pildid ja videod!

Igatahes, milleni ma üldse jõuda tahtsin (ma ikka lobisine mõnikord liialt palju. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa kuidagi oma kõripaela kinni panna, et vait jääda. Trükkides ja arvutisse tähti sisse lüües, millest teoorias tekivad erinevad sõnad ja laused ja siis neist peaks teoorias moodustuma mõni mõttekäik, on asi veel hullem! No andke otsad! Kes suudab nii palju mõttetut loba kirjutada?! Andku endast igatahes märku. Asutaks loba- või trükkimispidamatuse klubi.). Jõuda tahtsin selleni, et hommik oli jahe (no üllatust! Mul seal korteris polegi hommikuti soe! Jahedus-külmus domineerib! Minust saab varsti sedasi valgesse karva kasvanud jääkaru. Hahaahaaa.) ja selle jahedusega sõin lusikat käes väristades külma riisiputru külma apelsinimahlaga ja et käed natukenegi vähem lõdiseksid külmast, jõin sooja musta teed. Lisaks kõigele külmale, mida pidin hommikuse pooltunni jooksul läbi elama, oli mu tuju ka absoluutne 0. Null-tolerants. Tegemist oli tegelikult sandi meeleoluga. Oeh. Aga Rotsu vaatas oma poollõbusate ja sõbralike silmadega otsa ja ütles mulle, et kõik läheb veel superluksilt. Eks ma pean teda uskuma sel juhul. Rotsut ma usun. Teda lihtsalt peab uskuma!

Peaks tegema mingi aasta kokkuvõtte või nii. Noh, moe pärast. Mina võin igatahes öelda, et minu aasta läks täie ette! Teist sellist aastat minu elu ajal pole veel olnud (aastad ei olegi vennad, aga ma mõtlen pigem põnevuse koha pealt). Oli innovaatiline aasta. Oli põnev aasta. Oli seikluslik aasta. Oli tutvusterohke aasta. Oli alkoholirikas aasta. Oli päikeserohke aasta. Oli lumerohke aasta. Oli üllatusterohke aasta. Oli... Egas ma kõike üles kirjutada saa! Mudu hakkate veel mõtlema ei-tea-mida ja seda pole küll tarvis! See, kes teab, see teab, kes ei tea... See ei saagi teada! Muahaahaaa!