Wednesday, December 29, 2010

KesseeMisseeMammaMiaa!

Mina mõtlema siin, et pole ikka normaalne, et ma pole 9 päeva mitte tutkitki kirjutanud. Eks ma olen kiire inimene ja täis tegutsemist... Mis ma ikka kosta oskan. Aga millest rääkida? Millest mitte? Rääkida oleks palju ja rohkemgi veel! Lühikese ajaga on juhtunud ju megasuperhüper palju! Isegi jõulud oli vahepeal ja siis ma tõttasin maale, et lumes sumbata. Jah! Isegi kelgutamas käisin! Lund on nii meeletult palju, et pigem muutus kelgutamine alguses kelguraja tegemiseks. Vanem õeksekene aga lumelauatas! Jaaa. Algaja kohta oli ta täätsa proff mis proff. Isegi püsti seisis! Au talle! Üks hetk - teen minutilise seisaku tema auks ja laulan talle hümni. Eee...

Olgu. Mõttes tegin ma selle kõik ära! Olen ma ikka alles tubli! Mõttejõud on mul vägevate killast.

AGA minul nüüd head sõbrad! Tegelikult oli mul neid ennegi, aga nii vingeid sõpru pole, kes mulle esmaspäeva õhtul helistaks ja ütleks, pane riidesse me tuleme sulle varsti järgi. Ja seda takoisel toonil, mis vastuvaidlemist ei salli. Ja seda juba kaks nädalat! Pea iga õhtu (ja öösiti) helistab ja terroriseerib. Nii muutubki emme korralik tubli tütar vaikselt aga kindlal sammul öösiti väljahiilijaks. Muahahaaahaahaaaa (kujutage ette, et ma naeran õelalt. Kes teab mu õelat naeru, see teab, kes ei tea, siis muahaahaaahaaaa. Minul on küll ilgelt naljakas!)

Tegelikult olen ma ikka korralik ju... Ausalt. Iga hommik lähen ma tööle ja puha... Alkohol pole ainult minu kõikse suurem sõber. Tema pean ma maha jätma. Räägin temaga natuke... Jeah. Pean temaga ikka üks õhtu maha istuma ja talle selle kurva uudise ära rääkima... Ta ei mõju mulle lihtsalt hästi. Ta meeldib mulle tõsiselt! Teisalt, see ei saa nii ka kesta! Ta lihtsalt avaldab mulle liiga palju mõju. Ja mitte just kõikse paremat... Ta paneb mind teistmoodi käituma ning ma ise hiljem mõtlen, miks ma küll nii tegin (noh, seda juhul, kui ma ikka mäletan kah). Stoppppppp! Ma räägin liiga palju. Kussss! Enam ei räägi. Igatahes, nagu te mu planeerimata plaanist aru saate, istun ma ükskord enne uut aastat alkoholiga maha ja lõpetan meie sõprussuhted. See saab olema pisaraterohke. Huvitav, kas alkohol läheb siis ust paugutades minema ka? Mul juba präägast pisarad silmis... Kui kurb saatus mind ja minu üht parimat sõpra tabanud on...

Aitab naljast! Ma ikkagist karm ja tõsine inimene! Mina nalja juba ei mõista.

Sirgjooneliselt kõveral teel longuspäi sirgel seljal tammun edasi sihitult.

No comments:

Post a Comment