Eile helistati mulle ka. Õhtul. Veerand kaheksa paiku. Helistajaks oli tegelane, kellega sai vaieldud teemal: Kas õnn võrdub rahulolu ja vastupidi. Eks meil mõlemis oli oma arvamus loomulikult. Samas, nagu ta mulle eile telefonitsi ütles: arutelu jäi pooleni. Ja kumbki pool - ei mina ega tema taha ka alla anda! Nii, et siis järgmine kord läheb ka põnevaks! Ta oli hetkel Soomes. Küsisin siis, millal nad sealt ära tulevad. Vastas, et siis, kui mina sinna lähen! Muahaahaaa! Jääb nagu ära või nii. Ja mis veel mind üllatas - ta ütles, et olen armas. Vat siis. Kohe ei teagi. Ma küll ütlen, et ma üritan olla jah, aga tema vastu, et ma ei pea isegi mitte üritama - ma juba olevat selline. Sweeeeet...
Aga mina võtan vastu olulise otsuse... Karm... Ma ei taha... Aga seda peab tegema. Juhul kui...
No comments:
Post a Comment