Saturday, January 1, 2011

AASTAT UUT!

NoNii! Ongi käes lõpuks too aeg, mida nimetatakse millegistpärast Uueks Aastaks! Las ta siis olla. Egas saa keelata ka. Kätt ette ka ju ei pane. Igatahes ilutulestikku sai... Rohkemat polnudki vaja. Loodan, et kõik said ikka oma joogidoosid kätte! Mina ei saanud, aga pole ka väga hullu. Järelikult tuleb kaine aasta! Muahaahaaaa!
Kõikidele kära- ja mürarikast aastat uut! Ja et sellelel aastal maitseks euro kroonina!


Uue aasta esimesel hommikutunnil tegin ka oma järelduse. Järelduse, milleni ma juba ammugist olin jõudnud. Aga noh, teades mind, siis ma ikka püüan mitu korda ühte asja järeldada! Samas... Milleks järeledada? Järedadakse ju selleks, et jõuda millegini, mida sa võib-olla juba ammu teadsid. Ja kõik. Noh, kõike ei tea küll varem, aga see selleks. Me teeme omi järeldusi. Tihti jääme ka nendega koos elama. Elame. Hoiame neist kõikide oma olemasolevate küüntega ja hammastega kinni. Mõnel on isegi nii palju seda kangekaelsust kellegi poolt kingitud, et ta ei lase oma järeldusi isegi mitte ümber lükata! Mhm, see pole küll meeldiv vana aasta esimese päeva jutt.

Muide, mulle helistas eile minu reisukaaslane! Ilgelt vahva! Uskuge või mitte - et tema helisas, oli selle aasta alguse kõige suurem üllatus! Ja mulle üllatused meeldivad! Nii vinge oli temast midagi kuulda. Nii hea tunne kohe. Ja telefoonale tuli ka sms'i piikse. Üks neist sms'i värkidest tuli tundmatult nr'ilt. Aga noh - minu uudishimu on ju lausa hullumeelne! Uurisin siis kohe esimesel võimalusel järele, kellega tegu. Ja vot, jällegi oli tegu ühe inimesega, kellega olen mõnda aega suhelnud. Ta polnudki mind ära unustanud! Väga üllatav!

Loomulikult ei jätnud helistamata ka minu kõikse parem sõber. Tema üle on mul tohutult hea meel.

Mul on kangekaelsus. Vastik kangekaelsus. Kangekaelsus, mis teeb mõnikord isegi elamise raskeks. Õnnelik olen küll tema olemasolu üle. Teate, kui olete kangekaelust otsast lõpuni täis, siis vähemalt teate, mida tahate. Ja hoiate alati ka seda suunda. Igatahes, minu kangekaelsus on end juba korduvalt tõestanud.

Minu kangekaelsus on pea sama kange nagu too eesel-muul. Muahaahaaa!

Nagu võib aru saada, siis on kuidagi konarlik minu kirjutamine... Oeh, eks püüan hiljem uuesti. Äkki õnnestub paremini!

No comments:

Post a Comment