Lubadused

Mäletate, kord ma ütlesin, et jätan alkoholi maha? Pidime sõbralikult-nuttes lahku minema. Ma lihtsalt ei kannatanud seda petmist. Enne uut aastat pidin ta veel maha jätma. Aga vaat, ei läinudki nii. Alko on ikka veel mu sõprade listis. Teda kohe ei saaa sealt välja rebida. Ma võin teha pea kõike, ikka ta töllerdab mu silme ees nagu kollaselt vilksuv sabarakk. Oeh, teate, ma kohe ei tahagi teada, mida te kõik nüüd mõtlete, kui seda loete (nt üks mõte ''On ta alles hull joodik'', teine mõte ''huvitav, palju ta siis joob?'', kolmas mõte ''parem hoian temast eemale. Pärast tuleb oma pudeliga mind ka tüütama'' jne jne. Neid ilusaid mõtteid võite juurde ka lisada, kui soovi on. Egas ma keela! Mina olen täääääätsa sõbralikkus täis. Noh, mõnede eranditega.)

Miks ma siis alkohoooliga sõprussidemeid ei lõhu? võite küsida nüüd. Noh, raske on ju ilma temata! Kes mind siis aitab rasketes olukordades? Kes teine paneb mu siis veel rohkem rääkima, kui ma räägin? Kes paneb mind rääkima asjadest, millest ma tavaliselt ei räägi? Kes? Kes? KES? Vot, mitte keegi. Ainult tema. Nii et ei õnnestu. Ei õnnestu kohe kuidagist moodi.

Aga rõõmustage ometi! Mul pole kuu aega ei põhjust ega vajadust ega miskit/keskit muud alkohooliga suhelda! Jibidijee! Nüüd keskendun olulisematele asjadele, nagu nt... Mhm. Linnahalli katusele ronimine nt. Ja kõik muud värgid ka. Seega võib eilset pidada üheks viimaseks päevaks alkohooliga suhtlemiseks. Nüüd tuleb pikk paus. Väääääääga pikk. Võib-olla isegi nii pikk, et ma unustan sootuks alkohooooola ära!

Eile aitasin ma kaasa pitsategemisele! Jeahaiduu! Lihtne pitsa oli. Koosnes 500g viineritest, natuke singist, terve posu riisjuustust, lehttaignast ning tsipakesest mingist tomatipastast. Aga hea oli! Minu lemmikrämpstoit on igatahes pitsa!