Sunday, January 2, 2011

Lendamine on imelihtne-tuleb vaid maa poole viskuda ja mööda kukkuda!

Jibidijee!

Sina ei taha ja mina ei tea
mida sinuga teha
sest sina ei julge minuga mängida
ja mina ei taha lolli mängida
/Indigolapsed/

Eile tuli mulle külaline. Meil mõlemil oli klaasitõstmise tuju. Oeh, küll on muresid inimestel. Iga mure peale tõstaks väikese pitsikese. Kujutage aga pilti palju siis jooma peab! Aga keski ei ütlend, mida pits sisaldama peab! Hahaa! Õnge läksite! Nüüd on minu noor päevakene täie ette lännud. Kerin ära tuttu. Hääd ööd!

Kujutage vaid pilti - kui on kõikse suurem joomisisu, siis pole mitte kusagilt saada väikest valget viina! Teate, see tekitas sinise masenduse! Peab seadusega ära keelama, et 1. jaanuaril läheb ära elekter, et poed pannakse juba kell 21 kinni, et alkohoolat pole kusagil saada. Seadusevastased teod ju! Lahenduse pidime ju kuidagistmoodi leidma. Ja nagu vanarahvas teab rääkida, kus häda kõikse suurem, pidi abi kõikse lähemal olema. Lahendus oli seega käegakatsutav!

Äkki keegi aimab?

Pakub midagi?

Ükskõik mida!

Noh?

Ideid?

Mõtteid?

Oeh.

Ma siis ei piina teid.

Me kasutasime mõlemad esimest korda elus takoist teenust nagu Alkolaenutus! Jibidijeee! Oli alles geenius too inimene, kes selle välja mõtles! Nii saimegi just vajamineva koguse meeliergutavat vedelikku koos värskelt pressitud miljon valgusaastat tagasi pakendatud apelsinimahla. Pidime ootama natuke vähem kui pool tundi. Ja siis tuligi valge auto, mis oli täidetud mõnusate jookidega. Mmmm. Ootamine tasus ära! Ja nii me jõimegi siis kaks kurvakujurüütlit. Üks küll oli aeglasem jooja kui teine (võite siis ise arvata, kumb enne äravajumise äärel kõlkus). Ükskord sai üks pudel mõnusat läbipaistvat viinasoki vedelikku korralikult kõrist alla kallatud. Keegi laskis ka Unemati lahti. Vastik tegelane. Läksime tuttu ära. Hommikul ärkasime häbematult vara - enne poolt kümme! See pole lihtsalt normaalne. Aga mina polegi ju normaalne.

Muide - minu köögiaknast näeb päikese õhtust suremistantsu! On alles vapustav, kuidas ta oma roosat verd igale poole taevasse viskab! Sinine ja hall saavad kõik kokku toole roosakas-punase vedelikuga. Huvitav, kuidas päike küll viitsib iga õhtu toda suremist mängida? See on ju päris valus. Mina võin seda ilu aga imetlemaietada. Eile ma seda tegingi oma miljoni muu asjatoimetuse kõrval.

Mina mitte laskma ühest inimesest end häirida. Tema ei tee minust välja. Mina siis ei tee temast välja. Olen jah kangekaelne.

No comments:

Post a Comment