Kaks tundi jalutamist. Lumes. Lörtsis. Märg oli. Aga mina seda loomulikult tähele ei pannud! Naljakas oli! Jälle sain oma lobapidamatust demonstreerida. Õnneks mu vastane polnud mitte teps nõrgem! Kuidas saabki? Mõlemad siiski Veevalajad! Ja kuidas veel! Aga tore oli! Tahan veel! Naerda sai ka palju!

Ja vanema õe luurel käisin ka! Muahaahaaa! Mina teda nägin, tema mind mitte. Its.