Eile sai üle pika aja kinos käidud. Jaaa! Vaatasin ''The Tourist''. Uskumatult imepärane film! Seda võiks veel vaadata. Ja millised pöörded tolles filmis olid... Lõpp oli ettearvamatu. Mingisugune aimdus oli, aga teadmatus siiski. Nii et soovitan vaatama minna toda filmi! Elamus missugune! Pluss väärt igat senti. Loomulikult mängib Johnny Depp oma osa võrratult! Ta on lihtsalt super näitleja! Teda vaadates lausa silm puhkab.
Filmitamas ja kommitamas käisin õega. Kummaline. Eile millegipärast ei tahtnud ma kodus olla. Tahtsin välja. Variante oleks olnud teisigi, aga vaat - mina kutsusin hoopis oma õeksekese kinno! Ega kahetse kah. Nagu öeldakse: kahetse seda, mille oled jätnud tegemata, mitte seda, mida oled teinud. Seega - elu läheb edasi! Kusjuures, põnevust oli ka ikka! Noh, film oli omaette ooper. Siis mõtlesime veel Söögiplatsile burgerijahile minna. Seal ''ründasid'' meid kolm meesterahvast. Üks tegelinskitest hakkas kohe mu õeksekesele külge lööma. Mamma mia! Meeleheide oli suur. Ühega sai isegi tarka juttu aetud. Too tüüp, kes meeleheitlikult naist otsis, oli omadega ikka totaalselt outis, teised kaks olid kainemad. Tahtsid endeid meiega kaasa smugeldada. Ei õnnestunud. Nendega oleks kindlasti olnud tore aega veeta, aga las jääda mälestus, et me nendega Söögiplatsil kohtusime ning lolli juttu rääkisime ja palju naersime. Nostalgia.
Peale burgeri kättesaamist läksime läbi vanalinna kodu poole. Oli alles kuiv burger. Ja sinepit... Oi ei! Sellega nad kokku ei hoidnud! Ja piffff oli kah külmavõitu. Ja oeh... Räägupesa burgerid on ikka sadamiljonit korda etemad! Vot tak. Mina olen oma sõna ütelnud. Igatahes, läksin mina oma õeksekese juurde. Ja lahkusin sealt natuke enne nelja... Hommikul ikka noh. Ei tea mina, kuhu see aeg kadus. Kõuts tegi ka omi trikke. Meeldiv õhtu-öö oli. Rääkida mulle meeldib. Toredus oli! Vahvelusi saab täna teha! Vahvelusemasinakene tuuakse linna! Jebidibijeeeeee!
Tegelikult kuulan ma hetkel mingit nutu-laulu. Oojaaa! Ja vot - nii ei saa isegi lolli iba ajada. Hakka või korokodillipisaraid valama. Peaks vistist uut laulu kuulama? Mhm. Ah, ei viitsi... Laiskuskondiides on hõivanud mind.
Muide, üks tegelinski ütles, et saame täna kokku! Muahaahaaa! Ma vääääääääga sügavalt kahtles selles. Miks? Sest tema ja tema ütlused on kaks väääääääääääga erinevat asja. Need ei käi kokku. Ja nagu teada, ei usu ma lubadusi niikuinii enne, kui need pole täidetud. Tak vot.
No comments:
Post a Comment