Tirallalaalaaa

Reedel sain kõne ühelt konkreetselt inimeselt. Too kõne oli üllatuslik. Pealegi... Ma poleks seda osanud oodata. Pealegi... Ma rikkusin oma lubadust... Okih, ma suutsin oma lubadused pikalt saata. Kui aus olla, siis suutsin ma nad lihtsalt unustada... Ja täna... Jälle... Ma hakkan juba oma lubadustes kahtlema... Või pigem oma oskusest täita endale seatud lubadustes ja nende kinnipidamistest.

Laupäeval sain kokku üle pika aja (ja ma ei liialda, sest meie viimasest kohtumisest on möödas pea kolm aastat) oma vahva sõbrannaga! Teda oli tore näha. Kokk. Pereema. Venelanna. Aga hästi armas inimene. Ja tore. Rääkisime. Jõime kohvi ja sõime magustoitu. Poolteist tundi koos olla ning siis taas lahku minna. Lubadus, et uurin tema eest mõningad asjad välja, ja seda ma teen. St juba tegingi. Aitasin teda. Eile kohtusime taas. Näitasin ja andsin talle vajaminevad materjalid ning taaskord järgmise kohtumiseni. Ta andis mulle ka punase ümbriku. Nüüd on vaja too vaid täita ning panna sinna vajaminev paber.

Ja muide: HEAD VASTELUDUSTEPÄEVA!!!

Ja naistele: HEAD NAISTEPÄEVA!!!

Tööl andis IT-onkel naistele roosad tulbid. Nii armas temast. Ilus kah. Ja vasteldusekukelusi ja hernesuppi sai kah tööl! Ja homme olen ma kukelduse nägu! Ja ei puutu kah midagi, sest ma olen ju kukeldus ja määriksin vahukoorega kõik ära ju!

Pühapäeval käisin lastega teatris! Lasteetendust vaatamas! Naljakas oli ja põnev oli ja tüdruk küsis: ''Kas nüüd tuleb pauk?'' See oli koht, kui õhupallist jõehobu süstima hakati! Põnev oli igatahes. Ja ma leidsin endasuguse, kes tahab ka veel ''Rapuntslit'' vaadata. Nii et saangi kolmandat korda kah toda vaffat multikat vaatama minna! Põnev! Seda ma igatahes ootan!

Mul on nüüd kaunis arvuti! Ma kogun nüüdsest Rimi kampaania kleepse ning olen nad kõik endale arvuti peale kleepinud! Ah, kui kaunis mu arvuti nüüd on! Lausa imetabaselt võrratu!