Juhus

Juhused on imelised! Saatus on imeline! Ma juba armastan juhuseid. Lihtsalt, ema tahtis siiami kasse vaatama minna. Kaks kassi oli ära anda. Küsis minult ka, kas ma äkki soovin. Noh, mõtlesin, mis seal ikka, lähen siis kaasa. Läksingi. Neiu, kes kassid ära annab, kuna tal endal on kasside vastu allergia ja see ilmnes alles hiljuti, on mulle päris tuttav. Ma küll vistist olen teda korra ainult näinud, aga me siiski tegeleme ühe-sama asjaga ning hakkame päris tihti kokku saama. Kahte kassi ma endale küll ei taha, aga uutest tutvustest ei ütle ma kunagi ära.

Hommikul käisin mina vanaema juures. Mõtlesin, et viina talle kaks purki. Ta ju kogub neid. Igatahes, olen mina poolel teel ning siis mõtlen: midagi jäi nagu koju. Mõtlen ja mõtlen ja taipan: Purgid! Mis teha... Ega minu tuulepeasus pole siiski minu teha. Eks püüan järgmine kord veel. Vaatan, kas siis õnnestub.

Pühapäevased pannukooguškad ja muu trallalalaa

Eile õhtul tegin mina järjekordselt vaffelusi, et siis vanema õeksekese juures neid süüa ja karamellijäätis kõrvale ampsata. Tegelikult tegingi neid vanema õekese juures. Ja vaatasin filmi kah! Veini jõime kah. Ma ostsin jällegi pudeli valget veini. Mõtlesin, et viin koju külmakappi, aga koju jõudis vaid pool pudelit veini. Ega ta väga hea vein polnudki. Teisalt meenusid mulle mu Euro-tripi reisisõbra sõnad, kui Hispaania mägiteedel jõime 1eurost veini, mis väga maitsev polnud, et esimene pool pudelit ei ole hea, teine pool pudelist on juba joodav, aga kui võtad juba teise pudeli veini, siis on päris maitsev juba! Ja tõsi ta on. Õnneks polnud mul teist pudelit sama veini ning pool pudelit on ikka veel alles. Ma olen veinifanatt. Ma kohe ei saa ilma veinita. St nüüdsest hakkab mu külmakapist leiduma palju porgantit, veini, õuna ja võib-olla ka sidrunit. Veini ma üksi väga ei joo, sest ma ei saa veel pudelitki lahti, aga varsti saan! Ma püüdlen sinnapoole! Ning valge vein on igast tahest parem kui punane. Tegelikult on üks punane vein kah, mis mulle meeldib. Mul on pudel ka veel alles. Naljakas on see, et kõik veinid, mida siiani ostnud olen, on alla 4euri. Isegi alla 3. Kallimaid ei raatsi lihtsalt osta. St hetkel veel. Küll ma sinnani ka jõuan! Siis teen veiniõhtuid. Muide, järgmise kuu poole peal teen rummikooki! Nii vähemalt on mul plaanis. Selleks läheb küll kahte pudelit rummi vaja, aga selleks ma ju ootangi palgapäevani!

Eile öösel, kui koju jõudsin ja pool tundi jõudsin kodus olla umbes, tehti üllatusvisiit! DJst sõber külastas mind! Lihtsalt tahtis korra läbi hüpata. Astuski läbi. Rääkisime. Ta tuli otse Pärnust ega viitsinud koju minna. Pidi seal üksi olema. Mul pole selle vastu midagi, kui ootamatult külla hüpatakse. Eriti öösel.

Täna pidi olema mul karm dieedi päev. Pidin vaid sööma porgandit ja õuna. Aga ei! Sõbranna, keda polnud jällegi nii pea kaks aastat näinud oli otsustanud Tartust Tallinna poole end venitada ning saime kokku. Läksime pannkooke sööma. Sõin siis maasikamoosi ja jäätisega pannkooki. Sõbranna võttis šokolaadikastmega. Lõhn oli küll meeletu! Maitsev oli. Ja siis tahtsin mina saada kohvi. Saatsin sõbranna ära, läksin poodi, et osta pakk kohvi ja piima. Ning mida ei olnud? - Kollase sildiga allahinnatud kohvi oli täitsa otsas! Isegi poolt pakki polnud! Ja kallist kohvi mina ei tahtnud. Peaaegu oleksin alla andnud... Aga vanem õeksekene ütles, rääkisime jällegi telefoona teel, et Nescafe kolm pakki on odavalt. Ma siis võtsin. Jõin kaks tassitäit ära. Vähemalt tuli odavam välja. Piima ei pidanud ju juurde ostma. Ma tean, et dieedi ajal pole hea küll kohvi juua, aga noh... Saage aru! Ma joon väga harva kohvi ja täna lihtsalt tekkis meeletu kohvi isu! Ma ei tea, kust see tuli. Mõnikord võib. Kui pakid saavad tühjaks, siis olen jälle pikalt tee ja vee peal. Jääd peab ostma. See pidi hea olema...

Igatahes kavatsen mina varsti Lõuna-Ameerika suunas liikuda. Tehku teised, mis tahavad. Minu plaan on minu eesmärk. Ja selle nimel ma siis ka tegutsen.

Väljavõtted

Võtsin mina raamatu ''Kurgid on paremad kui mehed, sest...'' ja nüüd teen sellest teosest mõningad väljavõtted:
''Kurk ei higista, röhitse, luksu ega peereta (ega tee jämedaid märkusi, kui sina nii teed)''
''Kurk seisab terve nädala kõvana.''
''Keskmine kurk on vähemalt 15cm pikk, ning kurk ei ütle kunagi, et suurus ei loe.''
''Kurgid ei lähe armukadedaks su günekoloogi, suusainstruktori või meesjuuksuri peale. Kurk ei päri kunagi su eelmise armukese järele... ega spekuleeri järgmise üle.''
''Sinu meeliskurk ei tee su parimale sõbrannale kunagi siivutut ettepanekut ega etenda stseeni seepärast, et külmkapis on veel teisigi kurke.''
''Üks kurk ei ürita iialgi su mõistuslikku olukorda parandada ega võta üles tähtsat jutuajamist.''
''Kurk ei hooli sellest, kas su jalad on depileeritud, ega tüüta sind juttudega trennist või kaalus allavõtmisest.''
''Kurk võib kogu öö püsti püsida... ja märgadest plekkidest on asi kaugel.''
''Kurk ei jäta sind kuuks ajaks segadusse. Kurk ei kiunu, et vasektoomia on kogu loo lõpp ega ütle sulle, et talle tehti vasektoomia, kui tegelikult ei tehtud.''
''Kurgid ei jaga külmetushaigusi ega kõrvakiile... ja kurkidel olla penitsilliin omast käest võtta.''
''Kurk ei kärata kunagi;''Saad sa juba valmis ka või?''''
''Kurgid ei servi tagantkätt. Kurk ei põe, kui oled temast üle spordimängudes - või intellektuaalsete ajaviidete juures.''
''Kurgid pole s... täis, vaid kasvavad ''selle'' sees. Kurk suhtub sinusse hommikul täie lugupidamisega.''
''Kurgid ei küsi kunagi, kui vana sa oled. Värske kurgi võid saada alati, olenemata oma vanusest.''
''Kurki võib ka supermarketis hellitada... pealegi tead siis selle kõvadust juba enne kojuviimist. Kurk ei valmista sulle kunagi pettumust.''
''Kurk on vaba igal nädalavahetusel. Kurgiga võid vabalt saada ühe voodiga hotellitoa, ilma et peaksid end ''proua Kurgina'' sisse registreerima.''
''Kurk austab su privaatsust ega taha ''seda'' teha ebaharilikes kohtades. Kurk võib alati oodata, kuni sa koju jõuad.''
''Kurgid ei vaja pidevaid kiiduavaldusi. Kurkidel ei teki kunagi rambipalavikku. Kurk ei küsi: ''Kas ma olen parim?'', ''Kuidas oli?'', ''Kas said vä...?'', ''Kui mitu korda?'' Kurgid võtavad asja rahulikult.''
''Sul võib korraga olla nii palju kurke, kui sa välja kannatad.''
''Kurgi võid suhu pista igal ajal, kui meeldib.''
''Kurk ei vaheta kanalit sinu ''seebikalt'' ''Megavendade maadlusmatši'' peale.''
''Kurk ei nuru sinult kunagi sigaretti ega palju endale lõunat välja teha. Kurk ei söö korraga ära kogu su toidutagavara ega joo baarikappi tühjaks.''
''Kurgid ei muuda su õmblustuba võimlaks, ka ei jahuta nad oma jalanõusid sinu külmkapis ega harjuta raskuste tõstmist sinu peal.''
''Kurk ei helista iialgi ega ütle: ''Kallis, ma pean täna kauemaks tööle jääma.'' Ammugi ei tule kurk pärast seda koju, lõhnates teise naise järele või olles silmini juua täis. Kurgid on ka hapust peast head.''
''Kurgid ei küsi: ''Mida me järgmiseks proovime?''''
''Kurk ei loe salaja su päevikut, ei räägi sinu telefoniga ega laena su autot.''
''Kurgid ei ole kassi vastu allergilised.''
''Kurgid ei jäta alles torikivat põskhabet, ei uinu su rinnal ega vaju padjale longu. Kurkidel pole teravaid varbaküüsi ega igavaid mõtteid. Sa ei taba kunagi oma kurki voodisse hommikueinet nõudmas.''
''Kurk ei ütle sulle kunagi, et ta pole abielumehe tüüpi. Kurk ei ütle ka seda, et ta on abielumehe tüüpi.''
''Kurk ei aja kunagi asja pöördesse just siis, kui sul on küüned värskelt lakitud.''
''Kurk ei palu iial lahutust, ei nõua varanduse jagamist ega vaja eestkostet. Kurk ei oota, et pööraksid temaga samasse usku.''
''Kurgid ei võrdle sind naabrinaisega. Kurgid ei hinda sind kümnepallisüsteemis.''
''Kurgid ei sunni sind apteeki minema.''
''Kurgi puhul ei ilmne hiljem, et ta on juba abielus.''
''Sa ei pea ootama poolaja lõpuni, et oma kurgiga jutule saada.''
''Kurk ei lähe leili iga mööduva jalapaari või rinnapartii peale.''
''Kurk ei kutsu sind kunagi vale nimega.''
''Kurgid ei taha sind koju oma emaga tutvuma viia ega kutsu oma ema sulle seltsiks külla. Kurkidel ei ole ema.''
''Kurk ei te numbrit, kui sobitad tutvust teiste meeste, teiste naiste või teiste köögiviljadega.''
''Kurk ei virise, kui sa magad kasside, koerte või vanade boyfriendidega.''
''Sul pole kunagi vaja oma kurgile rõhutada, kui suur ta on. Kurgid ei vaja valesid nende suuruse kohta. Väikesest kurgist ei teki iialgi suurt tüli.''
''Kurgid ei oota, et muudaksid end. Sa ei pea kurgi pärast ühtki kehaosa laskma täis toppida, tühjaks imeda, üles tõsta, alla lasta, suurendada, vähendada, vahatada või välja kitkuda.''
''Kurgid ei ole räpakotid. Sul ei tule iialgi kurgi järelt üles korjata tema sokke, aluspükse, jalanõusid või kasutatud hambaniite.''
''Kurk on alati valmis siis, kui sinagi. Kurkidel ei teki kunagi probleeme alustatu elluviimisega.'' ''Kurgi puhul pole iialgi tarvis kerget muusikat või rasket alkoholi, et ''pihta hakata''.''
''Kurgid ei hooli hilpudest. Kurk ei palu sul kunagi riietuda striptiisitariks, riidehoiutädiks või prantsuse toatüdrukuks.''
''Kurgid ei vaja meelitamist. Kurgile pole vaja öelda, et ta on kõige targem, kõige ilusam või kõige seksikam. Sa ei pea kurgile kunagi vanduma, et ta on palju parem nendest kurkidest, kes sul enne on olnud.''
''Kurgid ei joo. Kurk ei ole tavaliselt määrdnunud, plaasterdatud, kokku lapitud, hukka läinud ega läbiligunenud. Sind ei saadeta jõulupeolt iialgi ära seepärast, et su kurk ei kannata alkoholi. Kurk ei hoia kunagi peoperemeest sinu valduses vaid seepärast, et tal on süda paha. Kurk ei oksenda auto tagaistmele ega su kleidiesisele.''
''Kurkidel pole perekonda. Sul ei tule eales tegmist teha tema isa, ema, kasuvanemate , eks-naise, laste, vendade, õdede, tädide, onude või nõbudega.''
''Kurk ei pane kõiki su tujutsemisi ''nende'' päevade arvele.''
''Kurgiga semmides on peaaegu terve voodi sinu päralt. Kurk ei tiri linasi, ei varasta tekki pealt ega säti end su lemmikpadjale losutama.''
''Kurgiga ei pea sa kunagi telekapuldi pärast maadlema. Kurk ei deklareeri end koduse muusikakeskuse ainuvalitsejaks. Kurgid ei vaheta kanaleid, vaadates korraga nelja erinevat spordisündmust, ega keera häält maha just siis, kui saade sulle meeldima hakkab.''
''Kurgid ei hõlju pilvedes. Kurgid ei turtsu, ei suitseta ega tulista. Kurk ei pane kogu raha hakkama selleks, et laksu alla saada.''
''Kurgid saavad tagasilööidega kergelt hakkama. Kurgist on kerge loobuda. Kurk ei solvuks ega heituks millegi eelpool mainitu peale.''

Vot nii! Võtkem endale kurk kaaslaseks mitte mees!

Mina hakkan mõtlema

Mina neljapäeval töölt kodu poole seiklema. Nagu ikka, liigun oma tavapärast trajektoori pidi. Aga seekord mina juba kaugelt eemal vaatan: seisavad mu teel mees ja naine. Mehel käes kaamera, naisel mikrofon. Mina siis pingsalt mõtlema: ''No nii. Nüüd nad siis võtavad minu sihikule!'' Ja nii oligi! Naine astub minu juurde ja räägib midagi vene keeles. Mina kohe kokutama, et ega ma väga hästi vene keelt ei oska. Noh, mis teha: vene keelt ei oska, siis käib inglise keel kah! Topiti siis kaamera käima, visati mikrofon nina alla ja siis vasta küsimusele, mida arvan sellest, et Tallinn on kultuuripealinn! Ja kas ma olen veel midagi näinud jah puha... Ma siis kokutasin midagi kokku. Aga ma ju räägin! Minust saab varsti nii telestaar! Kaamerad lihtsalt arrrrrmastavad mind! Ma mõtlen siin all noid teleka kaameraid, mis ikka liikuvat pilti ka näitavad ja kuhu kõik mu loll jutt kah peale jääb. Fotokad mind väga ei armasta ja neid ei armasta mina kah.

Neljapäeval tegin vaffelusi kah. Helistasin hommikupoolikul sõbrannale ja pärisin, kas õhtul võin tema poole minna. Saigi nii! Mina tegin vaffelusi ja kella 22st tormasin tugevast tuulest hoolimata Kalamajast Kopli poole. Oli alles maru tuul! Mõtlesin, kas ikka jõuan tervelt kohale. Aga näädsa! Jõudsingi! Ja ei mingeid probleemasi! Sai siis vaffelusi natuke söödud ning räägitud. Hommikul oli mõnus ärgata. Terve korter oli päikest täis ja nii särav oli kõik! Kahju hakkas endast, et nii vara pidin tööle minema.

Aga mina käisin täna raamatukogus! Võtsin kaks raamatut! Ja siis läksin raamatupoodi ja ostsin kolm allahinnatud raamatu! Ja siis mina hakkasin teel kodu poole ühte juturaamatut lugema. Mis siis juhtus? Mina kõnnin ilusti keset munakivist vanalinnatänavat ja korraga olen istuli maas. Raamat lendas. Mina lendasin. Aga teate - see kukkumine oli nii sujuv, et ma isegi ei pannud seda tähele! Tõesti! - 10 punkti mulle tolle sujuva kukkumise eest! Vähemalt kukkuda ma oskan. Ja turististid, kes kõik seal olid, said ka natuke muiata ja naerda. Ma ju räägin, et võin hakata õukonnanarriks! Sobiv amet mulle!

Käisin siis mina vanema õe juures pilte tegemas (NB ega te unustanud pole, et mina ei armasta tavalisi fotokaid ja nood ei armasta mind?). Oli lihtsalt vaja üht pilti ja meie tegime siis terve posu. Nüüd on siis jällegi kaamera ees oldud. Piisab sellest. Järgmine aasta võib siis uuesti kaamera ette minna!

Ennast kiitmast ma ei väsi!

Mina olen tubli! Ma käisin jooksmas! Tuul oli tugev ja loomulikult ei suutnud ma poriloikke ka puutumata jätta, nii et kui koju jõudsin oli vasak papuke natuke märjavõitu või nii. Ja ausalt! - täna ma üritasin põigelda poriloikudest eemale! Lihtsalt... Mina ja minu saamatus on selle nimeks. Aga varsti olen mina profff jooksja! Küll näete! Teisalt ma kardan, et enne võite näha hoopis pilti, mis ilutseb paremal pool. Samas... Küll ma hakkama saan! Ma ju siiski püüan õhtuti jooksmas käia mitte hommikuti (kuigi olgem ausad - ma ärkan hommikul kl 6.35, et hakata tööle minema kl 8, et tööl olla kl 9. Pointa on ainult selles, et ma teen ikka ilgemalt suure ringi, sest mu otsetee tööle on kõigest 15 minutit sammumarssimist. Ühesõnaga, saan ma oma trepikõndidest hommikul juba piisava toonuse hommikuseks kätte.) Aga ma siiski käisin täna jooksmas! Ja ikka pool tundi jooksin! Ah, kui tubli ma olen!

Muide! Mulle öeldi, et mind võib kutsuda Päiksekeseks, sest ma olevat alati rõõmus ja mitte kunagi vihane. Ma siis üritasin pühapäeva öösel, kui kaks tegelinskit - mereväelane ja dj - külas töllerdasid, tõestada, et suudan ka vihane olla, aga teate... Ei õnnestunud. Karm tõde.

Uudised müstilistest juhtumitest külmakambrist

Kadunud on minu emme kootud sokk!
Mina jätsin õhtul kaks kootud sokki põrandale. Hommikul, hakates sokke taga ajama, oli alles jäänud vaid üks sokk. Kuhu kadus teine sokk? Kas tõesti peab teine sokk elama elu lõpuni teise sokita? Kes oli too, kes viis öösel mu soki minema?!
Soki välimus: rohekalt kirju. Reageerib nimele Kreatiivne. Hellitavalt võib kutsuta ka Kretuška. Talle meeldivad vasakud jalad. Eriti aga vasaku jala parempoolne teise varsvas. Neid ta armastab! Kui tunnete, et keegi teid vasaku jala teisest varbast hammustab, siis teadke - see on minu roheliselt kirju Kretuška! Helistage siis mulle ja ma tulen päästan teid Kretuška käest!

Teine uudis kah
Kes on see tegelinski, kes mu põrandad täis teeb ja püksisääred märjaks teeb?!
Esmaspäeva hommikul ärkan mina üles. Tahan mina panna teksad jalga, mis jällegi millegipärast maas lamasklesid (ausalt - mina panin nad enda arvates kohe kindlalt tooli peale!), ja püksisääred märjad! Just! Ainult sääred! Nagu oleksin poriloigus käinud. Omast arust ma pühapäeva öösel ainult väljas ei käinud... Ja vaip oli ka niiske! Ja eile hommikul pea sama teema - vaip ühes kohas niiske ja seal vedelevad püksid (jällegi ma ausalt ei tea, kuidas nood teisedki püksid maha said) olid värvliosast niisked! Ma tõesti tahan teada, mis toimub! Mul pole tõesti selle vastu midagi, kui keegi mu vaipa peseb, aga võiks ju siis vähemalt asjadki maast ära võtta ju...
Rohkem uudiseid pole.

Kevad on kah käes.

Ja liiga valge on. Mina tulen töölt ära ja selline tunne on, et alles keskpäev on! Lihtsalt nii valge on! Aga mulle meeldib!

Lumi sulab kah ära.

Ja lilled hakkavad õitsema.

Ja tuba on soojem.

Üks ütles eile väga armsasti: ''Ilusast päikest teile sinna pimedasse kontorisse!'' Vot, see oli tõeliselt armas.

Väsimus...

Nädalalõpp sai ilusa lõpu. Kaks sõpra sai külla kutsutud. St üks tegi mulle ettepaneku mulle külla tulla, teine tuli külla tänu esimese küsimusele... Ja mereväevormi olen mina ka nüüd proovinud! Vot! Mereväes pole käinud, aga vorm on täitsa seljas olnud. Oli küll natuke suurevõitu, aga noh... See ei peaks ju huvitama kedagi. Ma tundsin end küll natuke klounina, teisalt - iga päev ei anta võimalust mereväelase vormi sisse hüpata. Joonistada sai ka! Ja üllatusmoment - üks oskab joonistada kah (ma hetkel ei räägi endast...). See fakt pani mind imestama. Eriti aga too tehnika. Mulle täitsa meeldib.

Ma olen mingi veinifanaatik vistist. Enne tänast hommikut oli mul kapis kaks pudelit punast veini. Nagu aru saate, siis neid enam ei eksisteeri. Aga nagu teate - loodus tühja kohta ei salli ning nii käisin mina täna poes ja ostsin pudeli valget veini. Tegelikult valisin ma pikalt pähklite ja veini vahel ning vein jäi peale. Teisalt seisab vein mul kapis tunduvalt kauem kui pähklid. Pluss kui keegi peaks ootamatult külla tulema, on hea pakkuda klaasikest veini (kuigi mul veiniklaase pole, aga teised klaasid on täitsa olemas. Lepatriinude ja lilledega puha.)

Käisin täna jälle poisipõnni vaatamas. Senikaua, kui ta magas, vaatasin-lugesin raamatu joonistamisest. Väga põnev oli. Sain kohe palju targemaks. Mulle lausa meeldis. Ning siis jälle mängida! Ah, kuidas mulle meeldib mängida! Siis olen kohe lausa enda mullis. See mulle meeldib. Muide, ükspäev nägin ma oma unistuste ideaaltööd! Kõnnin mina vanalinna tänavatel. Raekoja platsi juures on rohelises kuues mees, käes nukk. Mängib nukuga, lehvitab tollega kõigile ja räägib ja naerab ja tantsib. Ja kujutage ette! - talle makstakse selle eest! Peaks ise kah sellele kohale kandideerima, ma saaksin lolli mängimisega ideaalselt hakkama! St tegelikult saan juba.

Tegelikult olen ma omadega kutupiilu ja tahan magada. Lähen loen natuke lambaid ja siis veel natuke vaatan unesi, äkki tuleb jälle mõni rääkiv hobene mulle külla või päästan jälle kiva või näen oma tulevast unes või kauboid või muutun äkki printsessiks, kes lohesi päästab või... Oeh, ühesõnaga: Head Ööd! Ja lugege kah lambaid.

...ja üks link

Järgmise lingi saatis mulle mu armas sõbranje, kui tahtsin talt üht tõlget teada... Ma tean, mul on lihtsalt mõnikord pikad juhtmed. Ja ma ei mõtle ka alati. Pole hullu! Ma elan siiani!

http://www.justfuckinggoogleit.com/

Üks tõeliselt armas karikaatuur/pilt, mille leidsin :)

Liiigutavalt armas...

Oh, elu on ilus, kui sind armastatakse!

Ta armastab mind! Ta armastab mind! TA ARMASTAB MIND! Seda nimetan ma tingimusteta armastuseks. Just eile jälle tuli ta minu juurde, kallistas ja ütles: ''Ma armastan sind!'' Kas saab olla veel midagi armsamat? Ei. See oli üle pika aja üks moment, mis tegi mulle tõsist head meelt. Nii siirat, omakasupüüdmatut armastusavaldust ei ole lihtsalt olemas. Pealegi, ega iga päev mõni mees mulle armastust avalda. Lisaks too noormees on mees, keda ma kah armastan. Siiralt. Öelge, kuidas saan ma jätta armastamata 3aastast poisipõnni? Võimatu! Vot. Mina armastan. Tema armastab. Meie armastame.

Reedel pagesin lapsi vaatama. Polnud seal käinud päris mitu kuud. Nii hea oli! Meisterdasime. Mängisime. Ronisime. Lugesime. Uurisime. Vaatasime multikat. Panime puslesi kokku. Värvisime. Jne jne. Selle aja jooksul ei mõelnud ma ei muremõtteid. Ei mõelnud ma tööle. Ei mõelnud millelegi muule peale laste ja kõike muud seoses nendega. Ühesõnaga: murevabad päevad! Ah, kuidas ma neid nautisin! Ja siis too armastusavaldus... Ma olen neisse lastesse kiindunud. Tõsiselt. Tüdruk veel andis mulle oma joonistatud pildi. Pani isegi postmargi peale. Nüüd ripub too pilt ilusti külmetuskapenduse peal. Pildil on siis tema ja naabripoiss, kes talle väga meeldib ja keda ta armastab. (Ärge seda kellelegi öelge. See on saladus.) Uskuge või mitte, ma ei tundunud puudu mitte millestki. Oli tunne, et kõik on olemas. Tõesti, üks asi oleks võinud veel olla, aga las see jääda. Muidu oli kõik superluks! Nauditav nädalavahetus. Ja muide - ma oskan asju ära võluda. Probleema on ainult selles, et ma ei oska neid tagasi võluda. Ainukesed asjad, mida oskan nii ära võluda ja tagasi võluda, on käärid ja liim. Neid võlusin korduvalt meisterdamiste ajal tagasi.

Kuulake laulu: The Gummy Bear http://www.youtube.com/watch?v=astISOttCQ0&NR=1&feature=fvwp

Ja nüüd ei tee ma midagi. Löön ainult raamatu lahti ja loen seda. Aitab küll! Homme ju töö, täna võib siis ju puhata.

Uskuge või mitte, aga mind võib norida kah. Ma norin lihtsalt vastu.




Ja üks väike lõik...

Nii on...
...Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie vahel on kõik läbi " kui kõik tegeltikult alles algab . Vahest me ei saa öelda " Armastan " kui kardame kuulda vastust . Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge . Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi . Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud . Me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu . . .

Õnn

Lugesin oma märkmikku ja olin teinud ühest Juhan Liivi proosateosest väikese väljavõtte. See kõlab siis nii:
''Kes õnnelikum võib olla kui - kui-''
''Ta võib üksi veel au - võib kõik muu ära teenida, aga õnne mitte.''
''Villu!''
''See üksi,'' kõneleb ta palavalt,''et üks süda - see süda ta pärast hirmul on, see on ta õnn, kättsaamatu õnn - /--/''

Kas ma olen õnnelik?

Ei tea... Ei oska lihtsalt sellele küsimusele vastata. Eelmine nädalavahetus olin ma vägagi õnnelik, aga nüüd... Ma olen endas mõnevõrra pettunud... Olen pettunud, et olen teinud mõned veasammud... Aga eelmise nädalavahetuse õnne jätkub mul siiani! Ilus meenutus. Ilus mälestus. Ilusad teod. Ilusad... Embused ja ... Kõik muu sinnajuurde kuuluv. Kas ma olen õnnelik? Ma püüan olla. Iga inimese õnn algab ju eelkõige temast endast. Teised teda ümbritsevad inimesed võivad vaid tema õnne suurendada või kokku tõmmata. Aga las ma olen siiralt aus - mõni inimene suudab totaalselt vägagi hästi õnnetunnet vähendada. Kuigi ma tean, et ma ei peaks end sellest häirida laskma ning laskma liugu vaid enese tunnetest, enese meeleoludest, enese õnnest, siis... Me laseme, ma mõtlen eelkõige ennast hetkel, end liiga tihti mõjutada teistest inimestest. Ma peaksin siiski end kätte võtma ja käima ringi tänavail naerunägu peas. Seda ma ka teen. Mõnikord ju juhtub...

Nii et - kas ma olen õnnelik?

*_*

Põrgulik päev. Totaalselt põrgulik päev...


Ja itaalia keelt rääkiv sõbranna küsis: come va in frigorifero?

Tõesti... Kuidas on võimalik, et põrgu satub külmkappi? Aga näädsa! Tuli!

Uuendused minu elus

Mul on nüüd voodi! Täitsa oma voodi! Okih, küll diivanvoodi, aga siiski - VOODI! Ja täitsa MINU ENDA OMA! Minu elu suurim investeering peaks mainima. Korteri üürimist ei saa arvestada, sest see on ju kõigest üürivärk. Aga voodi... See on ja jääb mulle! Öeldi, et siin on ebamugav magada, aga minu jaoks on see täpselt sobiva pehmusega, st see polegi väga pehme! Ah, kui õnnelik ma olen! Uus soeng, uus voodi... Mis siis järgmiseks? Mehele lähen kah! Kuigi jah, see ajab paljud naerma. Mind kah! Pole hullu, küll ma ka varsti mehele lähen ja las siis kõik imestavad! Mina sealhulgas. Muahahaaa!

Väike nali

No nii! Et hommik algaks ikka värskendavalt ning lõbusas tujus! Alguses lugege ikka ülevalt alla ja siis alt üles... Nii saate teada, mida mehed peale pulmi mõtlevad-ütlevad.

Arusaamatused

Saate aru - ta küsis mul dokumenti! Lihtsalt küsis dokumenti näha! Noh, enne seda vaatas pikalt kahtleva pilguga mind ja ma oleksin talle ise juba vabatahtlikult dokumenti näidanud. Nüüd ei või poodi alkohoolseid jooke kah mitte ostma minna... Ja mul pole varem dokumenti küsitud! Varem küll paar korda, aga egas ma siis 5 aastat noorem ju välja väga ei näe! Teisalt, seda võtan ma komplimendina. Nii armas siiski ju ja nii võin ma iga päev näidata poes dokumenti ja öelda rõõmsalt: ''Ma elan külmkapis, ma säilin kaua, seepärast ma nii nooruslik välja ka näen!'' Ja demonstreerin sellele kõigele lisaks oma suurt kaunist naeratust.

Ühega on mul mingi telepaatia vistist. Olgu see on kõigest minu arvamus. Juhtus nii, eile mina vaatasin kella ja mõtlesin, et ei helistataki. Mis seals ikka, mõtlesin omaette. Ja vähem kui 10 minutit hiljem ta helistas! Jebidijee! Vahepeal ta siis laulis. Ja ma mõtlesin ühele laulule ja ta hakkas seda laulma järgmisena. Mhm. Huvitav, kas seda saab miskitmoodi lugeda? Eeee. Nope. Ärme seda tee. Seda võib nimetada lihtsalt juhuslikule kokkusattumisele. Aga siiski jõudsin ma eile ühele järeldusele! See on hea. Tavaliselt ei jõua ma ühelegi järeldusele ja ma isegi ei tea, mida ma tahan, aga nüüd tean ja ei julge seda teha. Kukele! Kõige otsustavamatel hetketel suudan ma end kokku kiilutada. Ja ma olen oma küüne ära murdnud ma ei tea kuidas... Üle pika aja ma tean, mida ma tahan, aga... Mina olen nagu jaanalind, kes peidab oma pea liiva alla (mina peidan end tegelikult täitsa teki alla, et keegi mind ei näeks ja mõtted mind üles ei leiaks, aga ma pean olema tugevam ja end kokku võtma. Ma ju ei saa olla nagu mõni suleline! Ma olen ikkagist inimene! Mis sest, et naine.)

Ja fantastiline kaduja olen ma ka... Seda mulle öeldi. Võin hakata Jürgen Veberi abiliseks kah nüüd oma kadumistrikkidega. Ma olen osav. Ma tean.

Uudsus

Eile käisin juuksuris! Kohe peale tööd läksin. Mõtlesin tööl, et võiks ju. Mõeldud tehtud! Töökene sai läbi ja mina võtsin koheselt suuna juuksuri poole. Kaua ma lihtsalt ikka mõtlen! Tegutseda ka ju vaja! Pealegi oli tegemist äkkmõttega ja need ju PEAB kohe täide viima! Astusin siis juuksuri juurest läbi ja istusin pea poolteist tundi seal. Oh, kuidas mulle meeldis, kui juuksur mu juustega tegeles. Kui ta küsis, palju ta mul juukseid lühendab, vastasin, et 5-6cm, ta küsis kohe üllatunult, et nii palju? Ma vastu, et võib ka natuke rohkem. Nägin oma juuste langemist. Salk salgu haaval langes üks juuksesalk teise järel. Ja nii edasi. Kella seierid tiksusid ikka edasi ja edasi. Mina jõudsin vahepeal mõelda, et tolle juuksuri juurde lähen kindlasti veel! Lihtsalt nii võrratu soengu tegi ta mulle! Mulle igatahes meeldib! Juuksed on küll lühemad, aga ma ei suuda neid siiani imetlemata jätta! Nii vahva! Lõpuks ka uus soeng üle miljontsiljontuhande aasta!

Natuke eilsest õhtust kah siia otsa. Tööst pole ju mõtet rääkida, seal niikuinii väga palju huvitavat ei juhtu. Oot, aga üks vanatädi ütles: ''Meeste käest ei saa väga sageli teada, mida nad mõtlevad.'' Õige jutt! Selle peab meelde jätma! Ja nüüd ei hakka ma enam uurima kah, mida üks või teine mees mõtleb. Niikuinii ei saa ju päris täpselt nende mõtetest aru! Tegelikult on ju teada, millest nad mõtlevad. Ja selle jaoks ei pea isegi mitte geenius olema.

Aga nüüd õhtust! Päris palju juhtus. Või noh... Nii mõndagi pigem. Kuna ma pole mingi romaanikirjanik, ei hakka ma sõnu ritta seadma ja ennast tõestama oma kirjutamisoskamatusega. Aga mis on põhiline. Sain kokku üle pika aja (st siis üle pooleteise kuu) tegelinskiga, kes lasti üle pika aja vabaduse kätte ning ta võis isegi tsiviilriided selga panna! Üllatus! Kahe peale kaks pudelit valget veini. Mõnusalt hea. (Viimasel ajal olen ma veini hakanud armastama. Parem kui miski muu! Ausalt! Proovin nüüd kõik veinid järgi, mis olemas on. Ja ma tean hetkel kahte valget head veini!) Ja tuleb tunnistada, et ma olen oma taset tõstnud. Jeah. Sellele sain pihta tegelikult juba kuu aega tagasi. Ma olen kiire. (Seda et ma kiire olen, on ju tegelikult teada fakt. Mõnikord olen ma naine ka ja siis olen ma aeglus omaette.) Peale veine väike õhtuuinak ning siis tatsasin öösel (peale kella 2 siis) kodu poole. Nälg oli ka ilgelt suur. Kuna Rotsu teeb külmakapi kallal pidevat hävitustööd, astusin läbi Statoilist võtsin burgeri ning asusin seda koduteel nosima. Ega koju pikk tee olnudki. Mind segasid vahepeal ainult kolm inimest, kes minu ees kõndisid, loomulikul nad ei kõndinud vaid pigem roomasid. Ma siis võtsin sisse oma neljanda käigu ja vajutasin gaasi ning kihutasin neist mööda. Möödumise hetkel hakkas üks minuga rääkima. Arenes dialoog, mille kulminatsiooniks oli, et mind kutsuti videot vaatama. Mingisuguse ansambli oma. Kõhklesin. Siiski võõrad ju ja noh... Magama tahtsin ka minna, sest ega ma võõraid karda! Too tegelane, kes minuga rääkima hakkas, oli Eesti bändi Ped:gree liige. Vaffa! Igatahes, kõhklesin, koju ei olnud ka ju pikk maa ja nende asukoht oli ka suhteliselt lähedal... Seega anti mulle kaks võimalust: kas minna otse ja koju magama, või minna üle tee koos kolme võõra inimesega oma hommikut vastu võtma. Kuna teised kaks ütlesid ka, et läheksin nendega kaasa, siis läksingi (too bändi liige ütles ka, et ma võin ju vanaduses oma otsust kahetsema hakata, kui kaasa ei lähe nendega. Tal oli õigus! Ma oleksin kahetsema hakanud! Sest nüüd ma tean kolme väga toredat inimest, keda ma muidu ei teaks. Ma sain juurde infot, mida ma poleks magadeski juurde saanud. Ma sain uue kogemuse. Ma sain muusikaelamuse, mida poleks saanud! Ma sain nautida vestlust ning vaadata hommiku saabumist suurest aknast. Ja ma sain paljugi muud. Seega, ma ei kahetse oma sammu!) Ja nagu te aru saite, valisin ma teise tee! Ehk siis läksin kaasa. Ja oli lõbus ja vahva õhtu! Väikesed õllekesed ning palju palju meeletult palju muusikat! Nauditav. Imepärane! Hommikul sai suurest aknast vaadata tihedat lumesadu ja mõelda, kas lumi saab veel tihedamini sadada? Ja jällegi: muusika! Muusika! Muusika! Hommikusöögiks ka väike pitsakene. Tegelikult võib seda lausa varajaseks lõunaks nimetada. Ning taas koju. Nüüd saan siis vanaduses meenutada, millise otsuse tegin ja et tegin siiski õige valiku.

Nüüdsest on mul igatahes uus hobi - käin öösiti tänaval ja astun inimeste juurde ja küsin, kas ma ei võiks nendega kaasa minna. On ju vahva idee?!

Hakkab pähe

''Kumba veini eelistad? Valget või punast?'' - ''Valget.''
''Heledad või tumedad viinamarjad?'' - ''Täitsa kama kaks.''

Viinamari on siiski viinamari, mis sest et ühed on tumedamad ja teised heledamad.

Ma tean, et minu kõne muudab elu ilusamaks ja päeva tunduvalt säravamaks! Sellest olen ma aru saanud juba ammu.

Nii armas, kui keegi ütleb: ''Ärge pikka viha pidage.''

Või kui keegi juba soovib kena kevadet.

Ja hea tsitaat: ''Kahekesi oleme meeskond!''

Vot, kui palju tsitaate olen ma kuu ajaga kogunud! Hakka või ise mingit tsitaadikogumikku välja andma! Jehhaiduuu!

Tuul

Tunne on küll selline, et too tänane tuulekene viib maja minema! Piinab siin maja ja nagu tahaks tuppa kah tulla! Unistagu ainult! Hea, et maja maa küljes kinni on, muidu oleks maja juba tuule vallasvara.

Tirallalaalaaa

Reedel sain kõne ühelt konkreetselt inimeselt. Too kõne oli üllatuslik. Pealegi... Ma poleks seda osanud oodata. Pealegi... Ma rikkusin oma lubadust... Okih, ma suutsin oma lubadused pikalt saata. Kui aus olla, siis suutsin ma nad lihtsalt unustada... Ja täna... Jälle... Ma hakkan juba oma lubadustes kahtlema... Või pigem oma oskusest täita endale seatud lubadustes ja nende kinnipidamistest.

Laupäeval sain kokku üle pika aja (ja ma ei liialda, sest meie viimasest kohtumisest on möödas pea kolm aastat) oma vahva sõbrannaga! Teda oli tore näha. Kokk. Pereema. Venelanna. Aga hästi armas inimene. Ja tore. Rääkisime. Jõime kohvi ja sõime magustoitu. Poolteist tundi koos olla ning siis taas lahku minna. Lubadus, et uurin tema eest mõningad asjad välja, ja seda ma teen. St juba tegingi. Aitasin teda. Eile kohtusime taas. Näitasin ja andsin talle vajaminevad materjalid ning taaskord järgmise kohtumiseni. Ta andis mulle ka punase ümbriku. Nüüd on vaja too vaid täita ning panna sinna vajaminev paber.

Ja muide: HEAD VASTELUDUSTEPÄEVA!!!

Ja naistele: HEAD NAISTEPÄEVA!!!

Tööl andis IT-onkel naistele roosad tulbid. Nii armas temast. Ilus kah. Ja vasteldusekukelusi ja hernesuppi sai kah tööl! Ja homme olen ma kukelduse nägu! Ja ei puutu kah midagi, sest ma olen ju kukeldus ja määriksin vahukoorega kõik ära ju!

Pühapäeval käisin lastega teatris! Lasteetendust vaatamas! Naljakas oli ja põnev oli ja tüdruk küsis: ''Kas nüüd tuleb pauk?'' See oli koht, kui õhupallist jõehobu süstima hakati! Põnev oli igatahes. Ja ma leidsin endasuguse, kes tahab ka veel ''Rapuntslit'' vaadata. Nii et saangi kolmandat korda kah toda vaffat multikat vaatama minna! Põnev! Seda ma igatahes ootan!

Mul on nüüd kaunis arvuti! Ma kogun nüüdsest Rimi kampaania kleepse ning olen nad kõik endale arvuti peale kleepinud! Ah, kui kaunis mu arvuti nüüd on! Lausa imetabaselt võrratu!

Muahaahaaa!

I need hugs!

Ja ma tahan jänest!

Ma ei kukkunudki kolmandat korda!

Ma tean, et ma tubli olen.

KukkumineKukkumineKukkumine

Ja ma kukkusin täna jälle! Ma ei tea, kuidas, aga kukkusin. Astusin vanemate juures majast välja ja seal oli väike jääloigukene ja mina - põmaki! - panin ära põlvili! Täitsa neljakäpakil olin seal! See oli valus! Mind ootas ees siiski kõnnitee. Ilma jääta. V.a loomulikult see kohakene, kus natuke jääd oli. Vasak põlv on natuke marraskil. Vasak käsi natuke kriimustatud. Parem käsi sai põrutada. Parem põlv kah. Aga mõistus on vistist ikka endisel kohal! Huvitav, kas ma nüüd homme ka kukun? Kolm olevat siiski kohtuseadus ju!

Ja mõni asi on, millest ma aru ei saa. Ehk ma ei peagi. Võib-olla ongi lihtsam. AGA homme on reede! Ja ma ei tea, mis too päev toob! Üllatusi igatahes! Ja tööpäev on kah lühem. On alles elu vaffa!

Hea laul http://www.youtube.com/watch?v=mvsmRuRp4cM Life Is A Highway

Ja seda elu ju on!

Õhtud

Nonii. Kaks päeva läbi ja mõlemad õhtud on hõivatud olnud. Eile käis sõber DJ külas. Mõned klaasitõsted ja käemuskulaar kasvas. Ja juttu sai aetud ja mu arvuti sai uue taustapildi! (Heitke pilk paremale ja te näete minu arvuti uut taustapilti) On ju numsik?! Ja mu arvuti sai täiendust kah! Nüüd on ta parem. Mulle hakkab lausa mu arvuti nii meeldima! Armu või ära! Muide, kui peaks miskil imelikul kombel tekkima pähkliisu või päevalilleseemnete isu, ostke linnutoitu - tuleb odavam, kui osta pool kilo pähkleid lihtsalt niisama.

Ja täna sai teise sõbraga kokku. Käisime linnahalli katusel. Vaade oli võrratu! Imeline. Linnatuled. Laevad. Meri. Väike vein. Väike õlu. Väike kalmaar. (Seda ma juba igatsesin!) Vahepeal hakkas külm ja me kolitasime endeid minu korterisse. Siin pole siiski ju tuult! Linnahalli katusel oli siiski päris tugev tuulepoiss, kes kalmaarikotikesega natuke mängida tahtis. Oleksin peaaegu sõpra saates rongile istunud ning sõitnud temaga kaasa. Et mul homme töö peab olema! Ja usute või mitte: veinipudelit saab avada ka korgitseride ja muude jamadega isegi siis, kui kork on keeratav. Ma olen lihtsalt andekas.

Kantri on lahe!

Käna käisin. Valus oli natuke. Aga täitsa üle elasin! Isegi kondid suutsin terveks jätta!

Rimi kaardi tegin ka! Ja sain kommikarbi 30% odavamalt kohe!

Ja on asju, mis mulle väga meelepärased pole, aga ma talun neid siiski!