Kummaline unenägu köitis mu tähelepanu. Ma päästsin kivi! Kivil oli nimi kah! Eriti hea. Hommikul ärkasin üles telefonihelina peale. Peale seda arvas heaks ka vanem õeksekene mulle helistada. Ning siis tegin avastuse: parema käe peopesa valutab. Ja ennnäe ime! - Kaks ilusat ja sügavat küünejälge oli peopesas! Ega iga hommik sellise avastusega ei ärka! Hea algus päevale.
Ja mu vetsupotti on tunginud jää! Üks päev läksin vetsu ja vaatan: vesi on õrna jääkirme all. Päris hää! Jälle avastus. Ja nüüd pea kaks nädalat on jää vetsupotti rünnanud.
Mul on vahva naabrimees! Alati, kui näen, tervitame ja täna, st eile, soovis isegi head aatapäeva. Nii armas. Ja alati, kui satume enam-vähem ühel ajal majauksest sisse või siis väljume, avab ta mulle ukse ja laseb mind ees sisse. Ükskord hakkasin koju jõudma ning ta oli just väravast välja läinud, aga mina just hakkasin koju jõudma, ta nägi mind ning tegi ise oma võtmega värava ka lahti. Vahva naaberusemees on mul!
No comments:
Post a Comment