Vahvat päeva! Sõbrad on toredad ja vinged ja kõike muud ka veel! Igatahes päev on tore: ilus ilm, käre pakane ja algas sõbra seltsis. Mida veel selliselt päevalt oodata?
Tegelikult oli vahepeal isegi sünnipäev. St too pidu. Kohal oli vähe inimesi. Okih. Kuus inimest ja mina. Teisisõnu kolm söödikut ja kolm joodikut ja mina olin too laveerija, kes oli kord ühel pool, kord teisel pool ja kord kahe vahel. Koht oli mõne sõnul eksklusiivne. Vanalinna kelder ju siiski ja elektrisaun kah. Alguses polnud mul plaanis sauna teha, aga kolm inimest siiski otsustasid, et nad ikka käiksid saunas ära kah. Elektrisaunaga on see hea asi, et lülitad soojuse sisse ning kiiresti läheb soojaks. Vanem õeksekene ja sõber tegid hea kingi kah: suure koti täie riisi, tatart, makaroonuškaid, konservi, Limpa palsami ja Limpa šampooni, meeste dušigeeli, küpsetuspaberi ja miskit oli võib-olla veel. Ega paremale ideele ei saagi ju tulla! Ühesõnaga, tegemist oli vahva päevaga! Pikemalt teavad need, kes kohal olid. Keda polnud, neile võib-olla räägin kunagi.
Eile käisin sünnipäevalõunal. Sain ise endale valida, mida soovin. Valik oli suur. Ja ma siis küsisin otse, mis kõige parem on. Vastati, et kõik on hea. Aga nad oskasid vähemalt küsida, kas ma eelistan liha, kala või kana. Valisin teise. Koos riisiga. Mmm. Ja hea kaste ka veel. Ning mõnus soe vaarika ja millegi veel maitseline jook. Hea. Mõnus. Ega sellist head lõunat saa iga päev. Magustoidu oleks võinud ka võtta, aga kõhu sai niigi täis. Jätsin vahele. Eks järgmine kord!
Väike sünnipäevakaart peaaegu võõrastelt, aga hästi toredatelt inimestelt. Pisar oleks peaaegu silma tulnud. Lihtsalt... See oli nii meeletult armas. Iga päev seda juba ei koge.
Õhtul tuli sõber külla. Sai natuke klaase tõstetud. Hommikul see-eest oli üllatavalt hea olla! Kuidagi kerge ja puha. Kuigi magada pole väga saanud. Laupäeval magasin küll natuke. Aga tugitoolis väheke ebamugav magada. Ja eile... Ma isegi ei mäleta, mis kell me magama tiksusime. Aga hommikul enne 7 olime üleval.
Teate, ärge kunagi plaane tehake! Mõttetus ma ütlen! Mõtled, et teed kodus seda ja seda ning veel toda ja toda, aga koju jõudes teed hoopis muid asju. Vähemalt minuga nii juhtus. Nii sain täna külla endale ühe inimese, st temal oli kodus igav ja ma lubasin siis tal oma korteri uksest sisse astuda. Lobisesime. Tore oli. Tema sõi siis minu vaffelusi. Mitu tükki sõi ära, järelikult olid täitsa söödavad! Ma ikka oskan teha vaffelusi! Kirju koer ja vaffelused on minu lemmikud! Need on kaks asja, mis mul enda meelest hästi välja tulevad. Ja nood on head ka ju!
Aga aitab! Kunagi räägin võib-olla rohkem. Grafomaanlus on möödunud vistist minust... Kurb. Kirjutada on ju vahva. Teisalt, ärge hõisake! Kui vaja võtan kätte ja kirjutan vääääääääääga pika sissekande ja siis lugega. Ja mina itsitan omaette (muahahaaaa!).
No comments:
Post a Comment