Ajutegevuse Käsitlematu Arusaamatus

Austraalia! Aus-traaaaa-liiiiiiiii-aaaaaaaaaaaaaaaaaaa! Austraaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaliaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa-aaa-aaaa-aaaa. Aitab naljast. Mida ma siin ikka üht saareriiki hüüan. Lähemale ta mulle niikuistnii ei tule. Tõesti, kõigil, kes arvavad, et ma ei tegele mõtlemisega või kes väidavad, et mul pole mõistust, siis neil on tõesti õigus: mul kumiseb kahe kõrva vahel. Ma ei viitsi ega tahagi enam millelegi mõelda. Ma haaran pea igast võimalusest, mis mulle sülle kargab, kinni ja vaatan, mis edasi toimuma hakkab. Ette ei mõtle. Tagajärgedele ei mõtle. Ei mõtle sellele ''mis siis, kui...'' Ühesõnaga mõttetegevuse valus peatamine. Tegelikult oli see tätsa valutu, aga seda ei pea keegi teadma. Lihtsalt teadmiseks, et ei tasu minu ja minu ajutegevuse, mõttetegevuse, mõtete olemasolu ja muu taolise värgenduse kallal pead vaevata, mina ei kuulu nendega kokku!