Mul on keeleneet! Jebidijee! Mul on KEELENEEEEEEEEEEEET! Teate ju küll seda asjandust, mis keeles kinni on! Teate ju? Siiski enne keeleneedi juurde jõudmist pean alustama algusest.
Algus.
Elas kord Lilian. Ta polnud kunagi mõelnud, et võiks teha endale keeleneedi. Ükspäev jäi ta rääkima Viirega. Jutuks tuli keeleneet. Ja mõlemad tahtsid seda! Mõeldud tehtud! Teisipäeval helistas Lilian ja soovis keeleneeditamiseks aega kinni panna. Öeldi, et võib tulla reedel ning siis saab needi ka ära teha. Jäädigi siis reedet ootama. Loeti päevi ning lõpuks ka tunde! Jõudis kätte kauaoodatud reede! Jebidijee! Lilian ja Viire käisid veel söömas, sest peale keele needitamist ju raske süüa (teada fakt ju). Ja mindigi kohta, kuhu sai eelnevalt. Mis tuli välja! - Et ei saagi teha neeti! Peab tegema ettemakse ning kohale tulema aja kinnipanemiseks! Suu vajus lahti selle jutu peale! Küsisime, kas oleks võimalik kusagil mujal teha. Neiu seal ütles, et Telliskivi peatuse juures saab ka. Ja siis läks lahti otsimine! Küll meid juhtatati ühte kohta ja siis teise kohta ja siis jälle ühte! Põhimõtteliselt pea kolm tundi ajasime Tallinna linna peal taga kohta, kus saaks kohe reedel teha keeleneeti! (NB kell hakkas saama 19). Natuke peale kl 19 leidsime vanalinnas koha, kus tehakse neete. Helistasime. Küsiti, millal soovime. Vastasin: ''Homme!'' Küsiti, mis kell: ''Kas või kl 9 hommikult!'' Ja nii jäigi! Laupäeva hommikul enne kella 9 olime platsis. Mina olin maganud kõigest kaks tundi, Viire polnud sedagi! Ja juba veerand kümma olime mõlemad keeleneedi omanikud! Me küll ei tohtinud rääkida, aga latatarad ju... Läksime poodi ja ostsime mahlajäätist. Et paistetust alla viia. Aga olgem ausad! Keel on siiani paistes! Suveks Saledaks Programm on igatahes rakendunud! Tahke toidu söömine on imetegu!
Tegelikult tahan rääkida sutsukene reedest.
Peale seda, kui olime avastanud, et keeleneeti kusagil reedel enam teha ei saa, otsustasime endeid täis joota. Etteruttavalt mainin, et seda ei juhtunud. Alustasime Patricust. Võtsime rummi koolaga ning kahe peale pasta. Vahepeal hüppas ka DJ Evukas läbi. Sealt edasi Nimetasse. Seal läks aga asi vääääääga põnevaks. Esiteks, kui ootasime ukse taga, oli seal Jack Sparrowi kostüümis meesterahvas, kes turvaga rääkis. Ta oli kena! Me jäime teda vaatama. Ja kui Nimetasse astusime oli nalja nabani: leti ees oli terve posu kostüümides mehi! Kes oli arst, kes kandis mingit sõjaväe värki, kes kandis naiste pesu, kes oli piparkook, kes oli Batman jne jne. Ühesõnaga, nagu hiljem välja tuli, oli tegemist inglise poissmeeste peoga. Meie Viirega istusime maha ja tellisime joogid. Peagi liitus meiega Jack Sparrow (ka tema oli sealt kostümeeritud grupist pärit). Peale teda tuli Batman. Juttu jätkus kauemaks... Tantsisime ka natuke. Ja ma sain Jack Sparrowi mütsi kanda! Ta küll ei lubanud, aga ma võtsin selle ise ära! Ega tal muud midagi üle ei jäänud. Aga teata... Nii raske on kirjutada... Seega... Teen väga lühidalt siitmaalt.
1. Jack Sparrow (kelle pärisnime ma ei teagi) oli nagu ehtne piraat. Tõega
2. Samal ööl käisime veel teisteski klubides. Ja üks pole just... Mhm. Mainimisväärt.
3. Samal ööl leidsime ka tee täitsa uude klubisse! Tasuta sissepääs ja tasuta rumminaps! Jeahhaiduuu! Tantsida sai ka.
4. Laupäeval peale keeleneeditamist läksin lapsehoidlasse. Aitasin aeda korrastada ja lapse sünnipäevaks ettevalmistusi teha, st hakkida ja küpsetada jne jne.
5. Lapse sünnipäev! Ja mina ei saanud midagi süüa korralikult, sest keel on paistes...
6. Jack Sparrow helistas kah laupäeval!
7. Muide, laupäeval saatis viis inimest mulle sõnumeid... Päris põnev. Tavaliselt ikka helistatakse.
8. Vääääga värvikirev ja lõbus ja vahva nädalavahetus! Ega siis iga nädalavahetus Jack Sparrowi mütsi ja juukseid kanda saa. Pluss igaüks ei tee endale laupäeva hommikul keeleneeti. Ainult normaalsed.
No comments:
Post a Comment