Sain kirja! Sain KIRJA!!! Päris kirja! Noh sellise käsitsi kirjutatud ja puha. Ümbrikus küll polnud, aga see ei loe! Vähemalt on kiri! Nancy kirjutas. Armas temast. Pean talle vastu kirjutama. Ega iga päev sellist luksust pole, et käsitsi kirjutatud kiri ukse taga ootab. Haruldus. Naga mõni haruldane lind või taim või loom.
Kas uskuda lubadusi või mitte? Selles on tänapäeva üks olulisemaid küsimusi...
Sõber üllatas. Ütles midagi taolist, mille tagajärjel mu suu vajus lahti, needitatud keel välja tungis ning silmad krõlli läksid. Iga päev taolisi sõnu ei loe... Tore sõber.
Ja täna oli tööl suulise osa atesteerimine! Jebidijee! Kaks päeva veel! Naerda sai meeletult. Peaaegu olen suutnud tõestada ka sealsetele kolleegidele, et ma ikkagist pole normaalne...
No comments:
Post a Comment