Pisarateni naerda

Eile oli väga pikk päev. Ikka pikk-pikk. Päev lõppes alles täna. Tööl oli jama. Aga sellest pole mõtet ju rääkida! Töö on töö. Ja ka seal oli tegelikult suhtkoht lõbus. Aga peale tööd! Vot, lõbusaks läks peale tööd! Siis, kui hakkasin end õhtuks valmis sättima. Plaan oli minna Arena3 avamisele. Ikkagist uus klubi ju! Enne aga läksime Etsi juurde. Võtsime veinid kaasa ja jõudsime Netiga varem isegi kohale. Etsi polnud kodus. Tuli Viire. Ja vahtisime autosi ning naersime. Ega Etsi tulekuga asi paremaks ei läinud, vastupidi, naersime rohkem. Naersime lausa pisarateni. St mina ja Neti ja Viire. Ja me polnud alkoholi mõju all! Ausalt! Üks neiu oli ka seal, tema vaatas meid natuke kummaliselt... Ja abieluettepaneku tegin kah Viirele! Ta sõi ainult mu kingitud sõrmuse ära... Järgmine kord ei tohi sõrmusena krõpsu kasutada... Peab olema originaalsem!

Ja siis läksime klubisse! Jooksime tasuta bussile! Ikka CityToursi buss! Läksime teisele korrusele. Me olime ainukesed, kes nii palju lärmi tegid. Aga meie olime normaalsed. Teised lihtsalt ei saanud meie normaalsusest aru. Ja klubis sai tantsitud ja tantsitud ja tantsitud ja tantsitud! Muide, meil oli plaan tüdrukutega tasuta sisse saada, aga ikkagist pidime 3euri välja käima! Aga pole hullu! Asi oli seda väärt! Ja seal oli seksikas (vabandust ÜÜÜÜÜÜBERseksikas!) meestantsija! Mmm... Ta oli lihtsalt seksikas ja njämmmmiiii! Ja ma sain teda katsuda! Ja ükskord kõndis ta minust mööda ja ma vaatasin teda ja ta ütles mulle midagi! Aga ma ei saanud kõva muusika tõttu aru ja ta vaatas mulle ka otsa! Awwww... Ma lähen sinna kluppi veel tagasi!

Vahepeal tegid teised kõik leebet ja ma jäin Viirega kahekesi. Aga noo! - Viirel oli see-eest siis külgetõmme missugune! Päris palju mehi tuli ja tantsitasid. Välja tehti kah jooke. Ja mina sain ühe tüübi telefoninri. Tarka juttu sai aetud (saage aru: klubis?!). Peale kuute tegime sealt alles leebet. Eee... Tegelikult alles kl 7, kui ma nüüd hästi järele mõtlen... Üks tüüp jälitas kah meid. Peale ähvardamisi, helistamisi ning peaaegu politsei kutsumist saime temast lahti.

Muide, mina lahkusin klubist ühe tegelase telefoninumbriga! Jaa! Näkkas. Või näkkasin mina? Erm... Igatahes rääkisime päris tarka juttu. Teate, mida ta ütles, kui ma küsisin oma kaine klubise peaga? Küsisin, mida siis minus nii erilist on, et ta minuga just juttu ajama hakkas? (Oleme ausad, ma küsisin natuke teise tooniga ja teise sõnastusega) Tema siis vastas, et iga normaalne mees vaataks mulle järgi ju. No nii! Minu suus vajus lahti. Ma oskasin selle peale ainult naerda. Sest siiski: ma olen selliseid sõnu ka varem kuulnud. Ma ainult ei suuda meenutada, kes seda mulle varemalt on öelnud. Aga need sõnad on mu kõrvu varemgi hellitanud. Lisas veel midagi juurde... Ma ei hakka kõike välja tooma. Tore inimene oli! Küsis paberit ja pliiatsit baaridaamilt, et minu nri üles kirjutada. Ja ütles mulle veel, et ma olen tore, sest mu suu käib pidevalt. Ega ma siis nii suur latatara kah pole! Mõnikord ainult! Päriselt!

Eile kuulasin ainult mingeid sõjaväe laule, vaatasin selleteemalisi videosi ja puha. Ja naersin! Ma olen viimased kolm päeva, st neljapäev, reede ja laupäev liiga palju naernud. Lausa pisarateni! Püüdke järgi teha!

Muide, Jüri tegi mu tagumikust laulu kah neljapäeva öösel! Kitarriga tinistas ning laulis valutavast Lilli istmikust. Vähemalt üks mu kehaosa on laulu sisse kirjutatud! Ja sealt teda välja ei saa!

Ma pean vistist oma teguviisi muutma. Annan endale järjekordse lubaduse mitte rääkida... Mitte suhelda ühega. Ma usun, et saan sellega hakkama! Aitab küll!

Just lugesin: ''...amor furor brevis est: armastus (nagu vihagi) on lühiajaline hullus. Tähelepanek, mis on ülimalt proosaline, kuid - nagu paljud säherdused tähelepanekud - lõikavalt täpne. Ja veel oleks võinud lisada: kui armastus on lühiajaline hullus, siis on see sageli ka kurbus ja mõnikord paraku lollus.'' Üks just küsis mu käest, miks ma ikka veel vaba ja vallaline olen? Hea küsimus. Miks ma olen vaba?! Sest... Nii on kergem. Ei mure ega südamevalu...