Aasta viimane väljalase

NoNii! NoNii! NoNii! Alanud on aasta viimne päev! Põgenegu kõik, kes saavad, selle aasta eest! Uus tõotab meid päästma tulla! Tuleb päästab meid vana aasta käest, kes hoiab meid kinni ega taha kuidagi vabaks lasta! Vana piinab meid! Meil on temaga piinavad mälestused! Tuleb uus! Ta ütleb, et tema juures on parem! Temaga täituvad kõikide kõik – absoluuuuuuutselt kõik unistused! Miks me üldse kahtleme! Põgenemeeeeeeeeeee!!! Enne peab ju saluuti ka laskma. Mamma mia! Mida too uus aasta ka kõike veel nõuab...

Hommik algas pahalt. Päh-päh. Läksin eile enne südaööd magama ja kujutage vaid pilti! – ma magasin hommikuni välja! Oli alles hea uni! Unesnägudes juhtus ka miskit kummalist. Mälu veab mind alt ja ei avalikusta isegi mulle noid kauneid-kummalisi-kahtlasi unesnägude pilte ega videosi. Pole hullu! Ma pean talle natuke altkäemaksu maksma. Pean lihtsalt ette võtma ühe 8-tunnise uinaku ja küll ta siis juba annab kätte kõik mu unesnägude pildid ja videod!

Igatahes, milleni ma üldse jõuda tahtsin (ma ikka lobisine mõnikord liialt palju. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa kuidagi oma kõripaela kinni panna, et vait jääda. Trükkides ja arvutisse tähti sisse lüües, millest teoorias tekivad erinevad sõnad ja laused ja siis neist peaks teoorias moodustuma mõni mõttekäik, on asi veel hullem! No andke otsad! Kes suudab nii palju mõttetut loba kirjutada?! Andku endast igatahes märku. Asutaks loba- või trükkimispidamatuse klubi.). Jõuda tahtsin selleni, et hommik oli jahe (no üllatust! Mul seal korteris polegi hommikuti soe! Jahedus-külmus domineerib! Minust saab varsti sedasi valgesse karva kasvanud jääkaru. Hahaahaaa.) ja selle jahedusega sõin lusikat käes väristades külma riisiputru külma apelsinimahlaga ja et käed natukenegi vähem lõdiseksid külmast, jõin sooja musta teed. Lisaks kõigele külmale, mida pidin hommikuse pooltunni jooksul läbi elama, oli mu tuju ka absoluutne 0. Null-tolerants. Tegemist oli tegelikult sandi meeleoluga. Oeh. Aga Rotsu vaatas oma poollõbusate ja sõbralike silmadega otsa ja ütles mulle, et kõik läheb veel superluksilt. Eks ma pean teda uskuma sel juhul. Rotsut ma usun. Teda lihtsalt peab uskuma!

Peaks tegema mingi aasta kokkuvõtte või nii. Noh, moe pärast. Mina võin igatahes öelda, et minu aasta läks täie ette! Teist sellist aastat minu elu ajal pole veel olnud (aastad ei olegi vennad, aga ma mõtlen pigem põnevuse koha pealt). Oli innovaatiline aasta. Oli põnev aasta. Oli seikluslik aasta. Oli tutvusterohke aasta. Oli alkoholirikas aasta. Oli päikeserohke aasta. Oli lumerohke aasta. Oli üllatusterohke aasta. Oli... Egas ma kõike üles kirjutada saa! Mudu hakkate veel mõtlema ei-tea-mida ja seda pole küll tarvis! See, kes teab, see teab, kes ei tea... See ei saagi teada! Muahaahaaa!

Küünlaleegitähesärakiirtevalguses

Tänane päev... Mina mitte tahtma tänast päeva enam. Võiks läbi saada. Imesi ega üllatusi ka väga polnud. St too, kelle juurde pidin tänan minema, jäi haigeks. Tervis mõtles, et mängib väikese vingerupussi ja saatis palaviku külla. Ei oska kohe kommentaaridega seda kuidagi ülistada. Mina mõtlesin veel, et täna saan kodus mitte olla. Aga vaat - ei!



Tööl oli ka igavavõitu. Kohe absoluutselt ei edenenud värk. Mine tea, mis värk on tänasega. Aasta eelviimane päev ja siis peab kindlasti midagi nihusti minema. Ootasin jah, üllatusi. Aga tulid hoopis segavad faktoristid - Jama ja Igav. Hüppasid lihtsalt lumehangest välja ja karjusid oma kiledalt madalate häältega: ''Supraiiiizzz! Meie siin olema!'' Oli seda siis vaja. Eile oli tänasest parem. Homme on ka. Eks peab olema kehvakesi päevi ka, kust ma mudu tean, et eilne pääv parem oli.


Lootusetu pole veel kõik. Vaatan enda ees toda seapead, kelle üks tegelinski mulle seina peale joonistas. Päris kobe siga. Armu või teisesse ära. Paneks talle õite nime ka. Mhm. Näiteks... Rotsu! Jaa! Tema nimi on Rotsu. Minu uus hea sõber Rotsu. Nii armas! Nüüd polegi mul teisi sõpru vaja. Kui nad kõik haigeks jäävad või kui kõigil neil on enda arvates tähtsamaid toimetamisi, kui minuga koos olla, siis Rotsu ei lähe kuhugi. Pealegi võin ma ta alati seinalt maha võtta ja ta endaga kaasa võtta! Ja ma võin temaga rääkida. Ta kuulab mind alati. Tema naeratab mulle alati! Nüüd on minu päev korda läinud.



Siiski. Imesi juhtub. Ja just hetk tagasi sündis väike ime. Mamma mia! Tegelinski, kes pole minuga üle kuu aja rääkinud, võttis kätte ja hakkas rääkima! On alles tingija. Hea meelega topiks vestluse siia, aga las miski jääb ka saladuseks. Pealegi ei kannata kõik ilmavalgust. Too vestluse on järjekordne kinnitus, et ma tegin poolteist kuud või rohkem aega tagasi õige otsuse.


Igatahes, tegelikult on hea, et ma täna kuhugi ei läinud. Saan lugeda. Äkki veab ja ma suudan sada lehekülge läbi lugeda! Siis on raamat täätsa läbi omadega! Ma pean ju siis lugema hakkama! Saan enne uut aastat ühegi kohustuse kaelast ära. Nii on kaelal ka kergem teisi kohustusi kanda. Eks raamat kaalub ka omajagu palju.


Muide, kas kellelgi pole üleliigset Aega? Ostaks natuke. Noh, nii 360 tundi Aega läheks vaja. Ma lihtsalt mõtlesin, et minu enda Aega hakkab kuidagistmoodi otsa lõppema. Igaüks võib natukene ju müüa. Ma maksan ka! Hinnas jõuame ka kokkuleppele! Lihtsalt mõnikord oleks vaja võtta ja kasutada seda lisaaega ka. Pealegi, olen ma enda Ajast ära tüdind. Võime vahetust ka teha, kui soovi on! Ma olen alati uutest Aegadest huvitatud! Uus Elu pole mulle kunagi väga meeldinud, aga uus Aega või siis lisa Aeg meeldiksid mulle küll vääääga!


Vot tak.

Ja Lavale Astub Kolmazzzzz!!!

Miski on korrast ära. Maailm on täätsa sassi omadega keeranud. Kujutage ette - ma ei kirjuta siia väääääga pikalt ja siis ühe päeva jooksul teen kolm sissekannet! Keegi on vistist sassis omadega. Aga ma lihtsalt EI SAANUD jätta kirjutamata sellest, et eile ma kukkusin...

Eile juhtus nõnda, et mina pidin auto eest põgenema. Suur auto hakkas mind jälitama. Ta tegi just siis oma vasakpöörde, kui mina tahtsin ühelt kõnnitee lõigult teisele jõuda. Aga too jõhkard hakkas mind jälitama! Ma siis jooksin. Jooksin nii, et higimull otsa ees! Kui pääsesin, juhtus miskisugune ime ning kinni trambitud lumi tegi mu jalge alt leebet! Tegelikult, olgem ausad, ma lihtsalt üritasin lennata. Lendamiseks pole muud tarvis teha, kui kukkuda maapinnast mööda. Teate, ma isegi lendasin! Küll paar sekundit ainult, aga see on kõigest vähese Red Bulli viga... Homsest alates hakkan toituma ja joogistuma ainult Red Bullist. Äkki saan siis endale ka tiivad.

Mina hakkama varsti nutma... Pole kohe üldse tore. Hakka või nutma... Teine tuli ja röövis ta ära. Ja mina siis pean nüüd ilma olema. Kellega ma siis nüüd räägin?! Pole apsull mitte õiglane. Mida ma teen ilma ühe sõbrata?! Ja kui ma alkohoooli ka maha jätan... Oeh, mind vaesekest küll...

Tegelikult olen mina vääääga õnnelik! Teate, et täna juhtus lausa mitu ima! Väikesed üllatused pigem. Tuli keset tööd sõnum. Mina mõtlema ainult kahele inimesele, kes oleksid viitsinud minu pärast nii palju tähti ekraanile tippida. Aga polnud ei üks ega teine! Oli hoopis kolmas! Too kolmas uuris, mida teen aastavahetusel. No tere tali! Istun kodus teki all. Mina kardan mürinat. Ei julge välja minna. Tegelikult tehti mulle teine ettepanek ka. Eks pean nüüd mõtlema, kumb on minu jaoks kasulikum. See tähendab huvitavam. Põnevam. Seikluslikum. Ja kumb inspireerib mind rohkem kohale roomama.

Mul oli täna igav kodutee. Telefoona aku hakkas surema. Noh, tema ei tea, kas ta tahab surra või tahab ta elada... Ta piiksub kas või terve päev, aga ära - vot - ei sure! Oo, kuidas ma Sind armastan, mu Arm Telefoona! Minu esimene armastus sel sügisel ja jääbki kestma. Kuni surm meid lahutab. Prügikast see tähendab. Lahutab meid prügikast... Igatahes mu Arm Telefoona mängis musta-punase kirjut surevat luike. Mina siis säästsin teda ja ei torkinud isase otsaga emast otsa, et kuulata raadiot nagu iga õhtu töölt tulles teen. Kuulasin siis omi mõtteid. Ja autosi. Mamma mia! Käis pidev põrra-põrra-põrrrrr... Ja seisev buss tegi tõka-tõka-tõka-tõkkk-tõka. Ja need mõtted! Olid alles imelikud. Hakkasin mõtlema sõprusest ja armastusest. Totakas. Mõtlesin sellele ikka päris tükkadi aega. Mu väikesed vaesed ragisevad ajurakud lihtsalt ei taha aru saada, kust algab sõprus, kust algab armastus, kust algab vihkamine jne jne jne. Koorma või oma aju väga ära! Aga vastust ei saanud. Minu pea kohal hõljus kõigest väike pime pirnike. Ta ei löönud särama! Nii et aru ma ei saa. Selleks peaks vistist filosoofiks hakkama või nii...

Muide, mina hakkasin mõtlema, et enam ma ei tohi nii palju mõelda vaid pean tegutsema. Üks ütles mulle alles öösel peale kella kolme, et ärgu ma mõelgu, vaid tegutsegu nagu tema. Ogensdogens siis. Ma hakkan tegelema mõttevõime kaotamisega. Hoidke selles mulle pöialt!

KesseeMisseeMammaMiaa!

Mina mõtlema siin, et pole ikka normaalne, et ma pole 9 päeva mitte tutkitki kirjutanud. Eks ma olen kiire inimene ja täis tegutsemist... Mis ma ikka kosta oskan. Aga millest rääkida? Millest mitte? Rääkida oleks palju ja rohkemgi veel! Lühikese ajaga on juhtunud ju megasuperhüper palju! Isegi jõulud oli vahepeal ja siis ma tõttasin maale, et lumes sumbata. Jah! Isegi kelgutamas käisin! Lund on nii meeletult palju, et pigem muutus kelgutamine alguses kelguraja tegemiseks. Vanem õeksekene aga lumelauatas! Jaaa. Algaja kohta oli ta täätsa proff mis proff. Isegi püsti seisis! Au talle! Üks hetk - teen minutilise seisaku tema auks ja laulan talle hümni. Eee...

Olgu. Mõttes tegin ma selle kõik ära! Olen ma ikka alles tubli! Mõttejõud on mul vägevate killast.

AGA minul nüüd head sõbrad! Tegelikult oli mul neid ennegi, aga nii vingeid sõpru pole, kes mulle esmaspäeva õhtul helistaks ja ütleks, pane riidesse me tuleme sulle varsti järgi. Ja seda takoisel toonil, mis vastuvaidlemist ei salli. Ja seda juba kaks nädalat! Pea iga õhtu (ja öösiti) helistab ja terroriseerib. Nii muutubki emme korralik tubli tütar vaikselt aga kindlal sammul öösiti väljahiilijaks. Muahahaaahaahaaaa (kujutage ette, et ma naeran õelalt. Kes teab mu õelat naeru, see teab, kes ei tea, siis muahaahaaahaaaa. Minul on küll ilgelt naljakas!)

Tegelikult olen ma ikka korralik ju... Ausalt. Iga hommik lähen ma tööle ja puha... Alkohol pole ainult minu kõikse suurem sõber. Tema pean ma maha jätma. Räägin temaga natuke... Jeah. Pean temaga ikka üks õhtu maha istuma ja talle selle kurva uudise ära rääkima... Ta ei mõju mulle lihtsalt hästi. Ta meeldib mulle tõsiselt! Teisalt, see ei saa nii ka kesta! Ta lihtsalt avaldab mulle liiga palju mõju. Ja mitte just kõikse paremat... Ta paneb mind teistmoodi käituma ning ma ise hiljem mõtlen, miks ma küll nii tegin (noh, seda juhul, kui ma ikka mäletan kah). Stoppppppp! Ma räägin liiga palju. Kussss! Enam ei räägi. Igatahes, nagu te mu planeerimata plaanist aru saate, istun ma ükskord enne uut aastat alkoholiga maha ja lõpetan meie sõprussuhted. See saab olema pisaraterohke. Huvitav, kas alkohol läheb siis ust paugutades minema ka? Mul juba präägast pisarad silmis... Kui kurb saatus mind ja minu üht parimat sõpra tabanud on...

Aitab naljast! Ma ikkagist karm ja tõsine inimene! Mina nalja juba ei mõista.

Sirgjooneliselt kõveral teel longuspäi sirgel seljal tammun edasi sihitult.

Mina hakkama tegutsema!

Ma tunnen end mitte normaalsena. Olgu, ma pole kunagi end normaalseks pidanud, aga nüüd on asi vistist natuke palju kätust ära läinud... Kujutage vaid pilti - kunagi olin ma korralik ja tubli tütarlaps (vähemalt selline ilus õrnroosa kujutelm mu silme ees hõljus), nüüd aga... Vot tak. Nüüd olen ma natuke ümberkehastunud. Tegelikult ei - ma muutun tasapisi selliseks, kes ma tegelikult olen. Nüüd tuleb siis mu nn õige loomus välja. Ahah. Ma arenen ja muutun tasapisi üha rohkem enese moodi. Vinge värk! See mulle meeldib! Lilian digimuutub!

Öösel jälle helistas tegelinski, kes viimasel ajal mu aega tahab näpata. Lihtsalt püüab näpata igat ajahetke, mil juhtun vastama ta kõnele. Peab temast eemale hoidma. Äkki võtab kord kogu mu aja ära ja siis polegi mul enam aega... Mamma mia! Siis olen ju totaalselt ajatu! Siiski, too ajapätsajast tegelinski ütles mulle, et ma ei mõtleks vaid tegutseks! Nonoh. Ma siis tegutsesin. Ka öösel. Egas ma igavesti noor ole! Ja seiklused on ju alati põnevad, või kuidas? Kargasin siis voodist öösel püsti ja panin padavaid sinnapoole teele, kuhu kindel tuul mind viis. Vägagi kindel tuul. Puhus otse mu selja tagant, et ma ikka õiges suunas liiguksin. Läbi lumiselt öise Tallinna. Ja kohale jõudsin mina ka. Et tõtt jõllitada oma saatusega. Saatuse ühe osaga pigem. Saatus on küll tore, aga kui ta mulle vingerpussi mängima hakkab, siis panen ma ta küll nurka seisma. Istugu siis seal ja mõelgu oma tegude üle järgi. Ei võta teda siis enam kuhugi kaasa.

Üllatus! - Aasta hakkab läbi saama! Jehhudiii! See suur et... Uus aasta tuleb! Euro tuleb! Tallinnast saab kultuuripealinn! Ja mina... Mina liigun ikka sinna suunas, kuhu vaja pole... Ikka kõveraid teid mööda. Nii näeb ju rohkem. Mõelge ise - minge mööda tuntud maanteed. Mida huvitavat te näete? Te olete mitu korda üht-sama vaadet näinud. Aga tehke ring! Minge mööda pisikesi teid ja te näete, et see on palju põnevam viis oma rännakut läbi viia. Mina tahan ka mööda peidetud radu käia. Üritangi. Kunagi jõuan äkki lõpule ka!

Mina mitte hakkama enda mõtteid selgitama. Ma niikuinii keerutan. Mulle meeldib keerutada. Aamen!

*Käisin täna emaga vabaõhumuuseumis väikeõde ära toomas
*Kiikusime seal külakiigega! (okih, oli küll väike too külakiik, aga ikkagist KIIK!)
*Sõitsin reega. Vinge!
*Hommikul sõin üle pika aja pannkooke maasikamoosiga! Mmmm... Kui head!
*Täna oli megasuperhüper ilus ja võrratu ilm! Päike paisitis ja lumi sillerdas! Hästi mõnus käre talveilm.
*Ja miljon muud rõõmustavat asja! :D

Kummaliselt õnnelik...?

Täna oli järjekordne päev, mis algas omamoodi vaikselt. Täitus see mitmete erinevate sündmustega, mida mäletada ka siis, kui olen vana ja kantseldan oma lapselapsi. Kõik sündmused pole just positiivsed, aga ma toon nad siia välja.

*Helistasin noormehele, et leppida kohtumiseks aega kokku ja nn töö asju rääkida. Küsisin, nagu alati, kui helistan sellele teemal, kus ja millal võiks kokku saada. Tema ütles, et seal, kus saab ka veini juua. Vot, see oli küll väga positiivne. Jättis igatahes rõõmsa ja positiivse inimese mulje :)

*Sain väga head kakaod! See oli lihtsalt suppppppppper maitsev! Vot, seda jooks elu lõpuni. Kõrvale aga sööks šokolaadikreemiga saia. Mmm. See on mõnuz

*Sain oma kadunud mütsi hotellist kätte! Mind ja minu hajameelsust... Aga müts ootas mind ja ma sain oma tupsu-nupsu tagasi :)

*Nüüd mitte kõige parem uudis. Täna nägin tööl, kuidas auto süttis. Kapoti all lahvatas leek. Keegi viga ei saanud, aga auto sai tõsiselt kannatada ja täpselt nii palju, et tema võib rahulikult mahakandmisele viia. Õnneks tuli tuletõrje suht kiiresti kohale ja keegi viga ei saanud.

*Nägin täna juba osasid pilte, mis tehti reede öösel. Kui me mängisime Bailat ja tegime kõike muud... Päris ägedad pildid või nii... :D

Sutsuke eilset ja sutsuke tänast

Eilsest alustades:
*Rääkisin eile õhtul telefoni teel kahe inimesega päris pikalt juttu. Noh, alguses ikka ühega, pärast teisega. Esimesega rääkisin nii 31 minutit+ sekundid. Sai küll naerda ja nii, aga polnud väga huvitav. Teisega rääkisime 26 minutit+ sekundid otsa. Vot, siis sai naerda jälle tohu ja jaa. Mõnega on lihtsalt hea ja mugav rääkida.
*Mulle öeldi eile ilus lause. Tegelikult oli tegemist küsimusega, kuhu oli lisatud väike nimisõna, mis lisas küsimusele hoopis teise maigu. Tundsin tänutunnet ja heldimust ja ei teadnud, kas nutta rõõmust või rõõmu pärast lakke hüpata.
*Suutsin eilse Monika tuisuga kakelda ja läbisin kõndides alguses 5,2 km. Pärast kõndisin veel koju kah nii 20 minutit. Oli küll tugev tuul, aga mind see väike tuuleke ei hirmutanud.
*Tegin eile surnud/kirju koera. Maitse oli suhteliselt hea. Nüüd ma lihtsalt tean, mida järgmine kord teha, et asi veel parem oleks.
*Avastasin uuesti oma eelmiste jõulude lemmiklaulu! ''Frosty the snowman''. Vinge laul. Ja kummitab kah...


Ja tsipake tänasest:
*Kaunistasime kolleegiga natuke meie tööpinda. St lisasime jõulumeeleolu. Üles sai riputatud pikk kard ja väikese kunstkuuse panime lauale ilutsema ja mingi valge kummalise imenikerdise toppisime üles ja südamekujulise kellukestega pärja kleepisime uksele ja punase küünla panime klaaslauale. Natukene, aga seegi parem kui ilma jõuluasjadeta!
*Kuulasin vahepeal vistist vähemalt 5x jutti oma snowmani laulu.
*Vanem sõsar kutsus enda juurde väikesele istumisele. Seal sai siis natuke vesipiibutatud ja muid lollusi tehtud... Mhm. Baila... Ütleks ainult üht - ärge laske selles mängus endalt midagi konfitskeerida. See ei tõota kunagi head.
*Sai mandariini närida :D
*Tehti selline kompliment, et hoia ja keela. Üks väike mõnus hetk, kus ümbritseval pole mingisugust tähtsust.

Mis juhtus eile?

*Eile hommikul tööl kõmpides, säras taevas täht (olgu, ma tean seda, et tegemist on tegelikult Veenusega, aga las ma kutsun teda jõulude puhulgi lihtsalt täheks, kes taevas siratseb). Kõikus seal taevas ja vahtis alla. Kena täheke oli.

*Sain õhtul A-ga kokku. Käisime ja jalutasime ja rääkisime. Imetlesime tulesid täis linna.

*Jalutades trehvasin ka M-i ja D-d! Oli tore neid üle pika aja näha! Väike vestlus ja mõned kallid ja siis edasi erinevate tuulte suunas! Tõsiselt hea meel oli neid jälle näha.

*Eile töö ajal helistas mulle E. Rääkisime mõned sekundid üle 43 minuti. Vahva oli rääkida. Ma naersin vahepeal lihtsalt kõht kõveras. Energialaks missugune! Huvitav, millise pilguga kolleegid mind vaatasid? Mhm... Ah, vahet pole! :D

*Mulle toodi karbitäis kommi!

*Ja ''päkapikk'' tõi-andis Vana Tallinna maitselist vistist martsipanitäidisega šokolaadi. Oli alles mõnuzzzz...

*Leidsin blogi, mida lugedes sain juurde nii teadmisi kui kindlust. Õhtul veel jagasin seda H-ga. Minust on ikka kasu ka!

*Olen mingi tohutu toidutare fanatt! Peaksin endale mingi keelu peale panema ja sissepääsu takistama.

*Mulle anti homseks vabad käed teha just nii palju kui tahan! Juhhuuu!

*Istusin täna H-ga ka tuli H sõber. Too ütles suunamisega mulle, et ohoh, kena neiu. Vot, ei teagi, kas võtta seda komplimendina või mitte...

*Mina arvasin, et mõned on minust paremad. Oskavad midagi paremini. Aga H ütles mulle, et minus on midagi mida teistes pole (põhimõte seisnes selles)

*Suutsin teha ühe noormehega kokkuleppe. Alguses ta seda ei tahtnud. Ja siis ta veel küsis, kas mina olen alati nii rõõmsameelne! Nu vot. Selle peale oskab ainult naeratada ja mõelda, et tegelikult see peaaegu nii ongi. Mitte loomulikult alati, sest iga inimene vajab ju ka nn oma aega.

*Ajasin täna enda jaoks ühe asja korda. Nüüd on vaja teha viimane samm, aga peab natuke ootama. Sutsukene kõigest veel.

*Issi ütles, et minu eest tahab ta vähemalt 10 metssiga. Vot. Niisama ei saa tänapäeval ikka midagi.

*Ma tunnen, et võin kahte inimest usaldada. Ja seda ei juhtu tihti, et ma usaldama kipun, eriti võõraid. Aga nood kaks on nii toredad sõbrannad, et veedaks nendegagi aega koos!
*H suutis mulle täna nii hästi öelda. Ütles veel, et ma teen nii ajalugu. Teengi. Ma jäädvustan end kellegi või millegi ajalukku kindlasti. Kuidas, see on hetkel teadmata
*Just vaatan üht toredat last. Väike poiss lükkab enda ees mingit kummalist pulkadest kokku pandud värki. Nii armas :)
*Ma olen täna pea terve päev tööd teinud ja energiat natu jätkuks veel!
*Käisin täna vanema õeksekese juures. Tundub, et tal läheb vähemalt ühes asjas supper hästi. Pluss veel miljon muud asja, milles tal hästi läheb. Mul on mega hea meel ta üle.
*Ma tegin ühe sammu. Ja ma püüan kuidagi sellest ka kinni pidada, kuigi südames ei taha see väga õnestuda. Ma loodan, et ma saan hakkama. Ma tean, et saan!

Jällegi eile

*Jõudsin üle pika aja üheksa paiku õhtul koju! Hurraaa!

*Eile õhtul helistas inimene, kellest poleks seda oodanud ja sain teada ammu tuntud tõe

*Rääkisin K-ga. Oi, on alles naljanina. Tahtis ka minuga rummikooki teha. Noh, selle ''õige'' retsepti järgi ikka

*E pakkus välja, et lähme -20 kraadiga randa grillima. See on vägev idee! Peab ikka järgi proovima.

*Sain tuttavaks nii entusiastliku inimesega, et endast hakkab lausa kahju! Eeskuju on ta küll.

*Eile H ei hilinenudki väga palju. Kõigest mõni minut. On toimunud areng :D

*Sain autoga koju ja sõitsin eile jälle trolliga nr 5 ja ikka on seal üks ja sama vanem meesterahvas, kes alati loeb ja läheb maha Balti jaamas. Ja ma sõidan selle trolliga kõigest kord nädalas!

*Mõne inimesega kohe on supper koostööd teha!

Eilse päeva sügavad emotsioonid

Pidin küll eile kirjutama, aga kasutades oma kunagise kolleegi sõnu, ei tasu täna homseid töid ära teha. Homseks peab ka midagi jääma. Nii et toon välja eilse päeva positiivsed mälestused:

*Muutsin hommikul vähema kui poole tunniga oma väikese korteri natukenegi jõululikumaks. Isegi ühe kompositisooni tegin!

*Järjekordselt jõudsin eile imekiirusel tööle. Ei saa mina aru, mis toimub. Olen hakanud vistist kiiremini kõndima.

*Kolleegiga sai järjekordselt mõtteid vahetatud. Tasandil, kuhu ise väga pole küündinud ja kuhu suunas mõtted igapäevaselt ei lähegi. Nüüd ma oskan inimesi jällegi rohkem hinnata. Nende käitumisest mõtteid välja lugeda. Mälusoppidest kerkis esile ka Energiavampiir.

*Oranži auto vilkurist moodustus süttiv küünlaleek.

*Leppisin sõbraga kokku, et läheme ja retsime meekooki rummiga ja siis sööme seda kah. Ootan huviga igatahes!

*Mul oli eile nii palju energiat õhtul, kui emaga ja väikeõega kokku põrkasin ma ainult rääkisin ja olin energiapomm.

*Võtsin endale eesmärgiks aidata inimest, kes on meelestatud negatiivsusele. Aitab naljast! Kui ma suudan teda innustada rohkem naeratama ja positiivsemalt mõtlema.