Tuesday, December 27, 2011

Tormihoiatus!

Igast erinevad tormid üritavad vallutada Eestimaad. Noh, ilmselge, kui kunagi ennemuiste üritas igaüks Eestit endale saada pluss veel igat pidi usustada, siis nüüd on alles jäänud vaid tormid, kes üksteise võidu üritavad eestlasi panna alistuma. Aga kohe näha, eestlane kange rahvas, tema juba nii lihtsalt alla ei anna. Ja nii ongi!

Kui pühapäeval kõrgusid mõned üksikud lumehanged ja valmistasid meile rõõmu, siis esmaspäeval ulus tugevamast tugevam tuul. Oleks see vähemalt külm olnud. Aga ei - soe! Ja väljas oli 10 kraadi sooja. On alles tore tali. Lumeräbalast polnud enam haisugi. Loomulikult suutis too tuuleke viia väikesest alevikust ära elektri ja vee. Kõik kolm poodi, mis aleviku vahel üldse olemas on, olid kinni. Ükski pood ei lasknud süüagi osta! Sellist jõulu tahtsimegi?! Mina igatahes mitte. Sellega veel kõik ei lõppenud.

Õhtul tahtsin rongiga siis Tallinna poole kihutada. Suurlinn, äkki on siingi tipptehnoloogia oma kohal ja linn ikka elektriseeritud. Terve alevik oli pimedusega löödud. Telefoni val

gusega ainult näitasin teed. Raudtee ligidal mõnigi tuleräbalake näitas valgust. Muidu... Totaalne kutupiilu mustuses. Tegelikult taevas oli erakordne: mustmiljontuhatbillljon tähte kõrgus taevalaotuses. Tõesti. Nii palju tähti nägin viimati Hispaanias olles. Seal olid megatähised ööd, aga Eestis... Kaotame veel elektrit ning kohe näeme ka tähistaevast. Vähemalt mina nägin jõululist tähesära. Oh, kui kaunis see oli! Oleksin hakanud luuleridu seademaie kaunist tähistaevapõllust, kui poleks külmataat mulle näkku virutanud ja mind jääpurikaks muundanud. Algus polnudki külm. Möödus pool tundi rongi passimisest, sest rong arvas, et ilmselgelt oleks vapustavalt vahva hilineda ja lasta inimestel pimedas külma tuulega oodata. Min
a lihtsalt ootasin oma rongiks muundunud sinist printsi... Ootasin. Ootasin. Tund aega ootasin! Ja peale kah veel. Et sellest veel vähe oleks, olin ma külmunud totaalselt ilusti kringiliks, vähemalt ma nii arvasin, kuigi ma püüdsin endale luua fantaasiat, et olen soojal Hispaania rannal ja võtan päikest, aga ei läinud läbi - tundub, et ka Hispaanias on natuke jahedamaks kiskunud. Muu ei saa olla põhjuseks, miks fantaasia minuni ei jõudnud ja mulle päikest näkku ei paisanud. Nii pidingi ma külmetama... See pole veel kõik! Pealeka
uba oli rong kah külma täis! Tundub, et kõigi eesmärgiks oli mind lihtsalt külmakangiks teha. Tugevam jääb peale ja mina juba läbi ei jäätunud, kuigi palju sellest puudu kah ei jäänud.

No comments:

Post a Comment