Informatsioon

Nii, ma olen hea inimene ja jagan infot, mida ma pean oluliseks. Alustame teest. Noh sellest teest ikka, mida juuakse. Leidsime siin paar kuud tagasi tita isaga ühe väga hea teemargi, mis meile mõlemale oli varemgi silma jäänud. Igatahes, teemargi nimeks on Cha. Jah, huvitav ju. Tegemist on orgaaniliste teedega. Meie oleme juba proovinud kolme. Alustasime kõige lollikindlamast ehk siis marjateest. Too on punases topsis. Ilus ju? Eile aga võtsime prooviks mango ja spring mint'i. Mango oma olen juba pikemat aega tahtnud ise proovida. Aga pole julgenud. Sest mõelda vaid: see võib ju kohutavalt maitseda! See-eest üllatus oli suur, kui võtsingi julguse kokku ning keetsin vee ning valasin kuuma vee  tassi teepakikesele peale. Lõhn. Esimene asi, mis tuli, oli meeletult hea lõhn. Ja maitse... Vat, seda ei oska ma kuidagist kirjeldada, sest ka maitse oli lausa... Lummav! Hommikul tegin prooviks spring mint'i. Ka see on väga super! Mõnus värskendav mindimaitse. Ühesõnaga: SOOVITAN! Tõesti super teed! Ja need kolm sorti pole veel kõik. On veel tavaline roheline tee ja must tee ja mingi musta tee sarnane tee ka veel. Nii et meil veel on, mida proovida. Samas igast poest neid ei saa. Teisalt, hind pole ka kõrvetav, mis on imeline. On küll tsipa kallim, kui tavaline Liptoni tee (ja seda ka ainult 40-50 sendi võrra), aga topsi saab ju kaasa! Ja topsid mulle meeldivad. Nii et varsti on mul kollektsioon koos. Jebidijeee!

Ja vaadake seda kiisut! Kas ta mitte pole armas? Pealegi tema pilk... Vat, see on super! Nurrukiisu-miisu on. Okih, Sass ei luba kiisu-miisu öelda, sest kiisu-miisud on maal, tema on aga linnakass. Ehk siis: Kiisu-Miisu! Haa! 

Ahjaa! Meie tital on nüüd ju armas kombe. Vist olen seda kunagi maininud. Ühesõnaga, nüüd näitan pilti kah. Selline tupsu-nupsu kombe on. Seest on lambanahaga ja puha. Müts ja kindad ja papud olid kaasas. Seda saab kahte pidi kanda, aga ei viitsinud pildi jaoks jamada. Kuigi ise tegin kombega üht ja teistpidi. Oleksin kassi või koera ka sisse pannud ja ära mähkinud, aga ei lubatud... Kuigi neile oleks see meeldinud. Lõhnad on ju head. Pealekauba, kellele ei meeldiks lambanahk? Otsi lolli, ütlen vaid selle peale. 

Nii kombe näidatud. Tee räägitud. Mida veel?

Varesed! Oo, kuidas mulle meeldivad need armsad linnud varesed. Olete te märganud, kui intelligentsed ja targad nad on? Kunagi nad mulle ei meeldinud, aga nüüd... Ära armusin neisse. Mitte et nad mu lemmiklinnud on, lemmikuteks on mul ikka linavästrikud, aga lahedad nad on. Igatahes, kord, kui ma Neti ja Tomi lahkel loal nende kodu okupeerisin ning seal õppida üritasin, nägin aknast kaht varest. Nad olid vastasmaja katusel. Tatsasid seal ringi, väsisid ära, puhkasid. Teineteise kõrval ilusti koos. Mu telefoona ei tee kaugpilte just kõikse ilusama ja parema kvaliteediga, aga te peaksite aru saama, et tollel sinisel pildil sinisel katusel tagumise korstnalaadse asjanduse kõrval istuvad kõrvuti kaks varest. Ütleme, et üks on varesepoiss ja teine on varesetüdruk ja nad on niii ära armunud, et ei saa teineteiseta olla. Nad said salaja kokku, sest varesetüdruku ema ei luba taolise kaagi-vaagiga ringi lennata. Varesetüdrukul on sellest savi. Tema tahab ja saab vaaguga kokku. Ja nii nad siis istuvad teineteise kõrval ning räägivad elust ja armastusest. Ilus ju? Minu arvates küll on.