Oli seda vihma, mis ta oli, aga lõpuks arvas taevataat kah, et tsipakene võiks eesimaalastele ka lund visata. Viskaski! Ja nüüd juba päris mitmendat päeva on lumikate maas ning lastel rõõmu kui palju! Eks minul ka. Saaksin ma kelgutada või uisata, siis ma hea meelega võtaksin kellegi kaasa ja uiskaksin. Kahjuks ei tohi ma üht ega teist... Eks järgmine aasta. Või siis sel aastal detsembris. Või äkki peale tita sündi? Eks seda ole näha. Ilus on väljas siiski.
Täna oli ekstra ilus ilm. Lausa super - päike säras, õrnalt sadas lund, maa oli pehme lumekatte all. Isegi väga külm polnud. Ainult päikese ärakadumisega kippus nigu jahedaks minema. Patt oli päeva toas mööda lasta. Pealegi, kui emme ikka helistab ja küsib, mis ma teen, siis ei saa ju kah eirata inimese soovi välja minna. Üksinda ma poleks niikuinii viitsinud väga seigelda kah. Oleksin ainult edasi tagasi kõndinud ja kõik. Peaasi, et tita natuke värsket õhku saaks. Aga tänu emale käisin ära muuseumis. Tema tahtis kah minna. Käisime... Oota nüüd, mis selle nimi nüüd oli...? Tarbekunsti muuseum! Vot. Seal käisime. Pole ammu üheski muuseumis käinud, seega oli päris hea end kultuurselt harida ja ilusaid asju vaadata. Ühesõnaga, üks muuseum külastatud sel aastal. Tehtud. Nüüd siis järgmised. Loomaaeda on veel vaja minna ja Estonia teatrisse. Siis vaatab edasi.
Peale muuseumit istusime veel ühes pisikeses kohvikus. Jõime teed ja ema jõi Spice-mingit-kohvi. Hästi armas kohvik oli. Eks kunagi peab sinna veel minema, sest kohvide valik oli väga huvitav ja kirju. Tahaks kohe kõik järgi proovida, kui tita kohvi ikka jooks. Aga tema ju kohvi ei taha...
Sassiga oleme ka nüüd targemad. Oleme juba perekooli koolitustel käinud ja teame midagigi, mida teha, kui tita sündima kavatseb hakata. Nii et haritud me igatahes oleme igat pidi. Natukene. Mitte palju. Sest olgem ausad - kui mina olen ainult mõnel üksikul perekooli loengul käinud, siis eile kuulsin, et üks naisterahvas käis ühel päeval kahes loengus! No kuulge! Ma saan nii loengutes käis esiteks rahakoti väga tühjaks ning teiseks liiga targaks. Ja mida ma siis oma tarkusega pihta hakkan? Mitte muffigi. Seega, mida vähem ja olulisemaid, seda parem. Minu taktika. Pealegi on meil olemas tänapäeval selline õnnis asi nagu internet. Sealt saab alati kõike vaadata ja kuulda ja lugeda, kui vaja peaks minema. Seega - milleks muretseda? Tulid titad vanasti ilma suurte koolituste ja loenguteta, tulevad ka nüüd. Vot tak.
Tänane ilm oli siiski megasuper! Ja ma ei kahetse, et väljas käisin. Sai natuke värsket õhku hingata ja kultuuriliselt end harida ja emaga koos olla. Seega, kui päike paistab ja ilm on ilus, siis välja jalutama!
No comments:
Post a Comment