Tita kasvab. Kõht kasvab. Mõlemad kasvavad jõudsalt. Mitte et ma oleksin nüüd tohutu suur emalaev. Mitte seda, kuigi tunne on mul küll selline, aga lihtsalt võrreldes mõne teisega olen ma ikka veel algaja rase. Näiteks käisime teisipäeval loengus ning seal oli ühel naisel 26. rasedusnädal ning ta kõht oli vaid tsipa väiksem kui minu oma! Ja meie titeootuse vahe on 10 nädalat ja tsipa peale. No kuulge! Nii ma siis olengi ju päris õnnelik lapseootel naine või nii... Aga jah, kõht on kahe nädalaga igatahes kiiresti kasvanud. Pigem mõne päevaga pani ta sellise tuuri endale peale, et anna otsad.
Varsti hakkab kool juba taas. Ootan ma seda? Ikka! Noh, mõni koolitöö võiks olemata olla, aga ikka ootan. Mulle meeldib koolis käia. Vähemalt ma siiani. Seepärast ongi kaugõpe hea, et ei tüdine liialt kooliskäimisest ära ning saab ka vahepeal koolist puhata. Täna saime kursaõdedega kurva uudise kah - üks tore inimene teeb meie kooliga lõpparve. Ja tema on tõesti inimene, kes suudab lõbustada ning kelle pärast võiks koolis käia. Hästi tore ja agar naisterahvas. Tubli ka, arvestades seda, et ta elab Pärnus. Ta on vist juba teine, kes on viimasest koolinädalast öelnud, et läheb ära. Kui keegi on veel, siis me lihtsalt ei tea neist midagi. Hetkel küll näitab meie rühma saatus, et meid on 21, sealt peab maha võtma veel tolle toreda inimese. Siis on meid juba 20. Minu teada alustas meid 24. Kui ma ei eksi. Seega on neli lahkunut. Arusaadav ka, ega tegemist ei ole kerge erialaga. Ikkagist tehnikakõrgkool ka veel pealekauba. Eeldab nagu palju reaalaju. Mida mul ka küll hetkel pole, aga küll ta välja tuleb!
Muide, väljas on tõeline tali! Viimased päevad on lihtsalt nii ilusad, et patt on toas passida. Tänane päev välja arvata, sest ma lihtsalt pidin end kätte võtma ning tegema ära viimased koolitööd. Nüüd on vaja veel vaid nokitseda ning siis välja printida kõik! Ennast küll kiitma ei hakka, sest tegelikult oleksin võinud kõik asjad varem valmis teha. Lihtsalt - laiskus! Ei tea, mis siis saama hakkab, kui tita tuleb.
Tital on väga tore tädi kah. Tädi Helina oli nii armas ja saatis titale kaks rätikukest. 100% biocotton on peale kirjutatud. Pehmed on nad küll ja mõnusad. Nii et nende rätikutega peab küll tita end armastust täis tundma. Lapitekk edeneb ka. Emme on nii hea, et võttis kätte ning teeb titale lapiteki. Ilusa tekikoti teeb ka ümber. Kui nüüd laps peaks tulema ning haiglast lahkume, siis ta lahkub sealt nigu kubujuss, sest riideid on tal seljas küll tohu ja jaa! Ja tekke ümber ka.
Sass pani autusse isegi turvatooli juba ära. Neid on meil juba tegelikult kaks. Sinine ja punane. Vastavalt tujudele saab siis vahetada. Või üks läheb ühte autusse teine kellegi teise autusse. Ära niikuinii kasutatakse. Ja topelt ju ei kärise!
No comments:
Post a Comment