Esimene adventus

Tuli oli ja läks. Nagu on kombeks kõikidel asjadel. Nii ka esimesel adventusel sel aastal - tuli, lund oli isegi tsipa maas, aga lörts tegi sellega päeva lõpuks üks null, nii et ei ole taas mitte mingisugust lund. Külm on vaid. Ikka miinuseid tsipake. Sai siiski seda päeva tähistatud ka tsipake. Või pigem ette võetud midagi.

Läksin vanemate juurde. Kallis mees pidi ju tööd tegema... Muidu oleks temaga aega veetnud. Istusime, lobisesime, käisime õhtul veel linna peal ringi ning imetlesime raekoja platsil kuuske. Oli ilus kuusk. Tõesti - ilus kohev ja mõnusalt särav. Kõike on just õiges koguses. Ja põhjapõdrad on ka seal! Neli põtra. Üks oli küll teistest väiksem, aga siiski põder. Turistidel on igatahes tore aeg - jõuluturult saab igast ninni-nänni ju osta, eestimaine kraam ju siiski. Vähemalt enamjaolt. Mõnus oli õhtusel ajal vanalinnas jalutada. Rahvast küll oli, aga mitte liiga palju. Ülerahvastatust siiski polnud. Õhtuti on ikka rohkem jõulutunnet kui päevasel ajal. Noh, loomulikult - oleks lund, oleks seda tunnet rohkem. Saab ka selleta, ma arvan - küünal põlema ja mõned kaunistused ning ajab asja ära!

Verivorste sõime ning siis mängisime vanemate ja väikeõega üht lauamängu. Kolm ringi tegime. Lihtsalt liiga huvitav oli, et ei saanud pidama. Ja kõik mängud võitsin mina! Okih, kaks mängu jäin ma viiki, aga asi on põhimõttes - esimene! Strateegia küll puudus, aga vahet ju pole, küll see ka veel tuleb. Nii hea oli üle pika aja lauamängu mängida. Ajataju kuidagi kadus ära. Nii ma siis jõudsingi alles sooja voodisse enne kella 23. 

Kujutage pilti - eile oli niii tugev tuul, et lennutas või minema! Üle tee minnes ei läinud ma mitte otse vaid diagonaalselt, sest tõesti - tuul oli nii meeletult tugev. Eile polnud mul kotis telliskive ka, nagu tavaliselt on, nii et tuuleke sai mind väga hästi käsitleda. 

Täna käisime Sassiga ämmaemanda juures. Esimest korda, kui ta sai kaasa tulla. Tuli ka kabinetti sisse. Kui südamelöökide kuulamiseks läks, siis ta ütles, et su sees on rong! No näädsa, mõni olevat öelnud, et lapse südamelöögid on nagu koera haukumine, aga Sass väidab, et tegu on rongiga. Nii et ei tule mul last vaid tuleb rong. Peab sütt sööma hakkama. Sel korral arst ikka katsus mu kõht siit ja sealtpoolt ja siis küsib: kus kohas lapse liigutusi kõige enam tunda on? Eee... Igalt poolt. Laps teeb ju pillergaari tantsu mu sees, et mina tea, kus ta kõikse enam ennast liigutab. Igal pool. Eks ta siis katsus ning siis leidis, et lapse selg on vasakul poolel. Kui nii siis las ta olla seal. Igatahes, nüüd sai ka tita isa teada, mida ämmaemanda juures tehakse. Kaalutakse, räägitakse, kuulatakse südamelööke, mõõdetakse. Mõõtmistulemuste järgi on mu kõht kasvanud tervelt 7 sentimeetrit. Nii et ma ei saa aru, kuidas teised aru ei saa, et mul on ikka päris kobe kõhuke ees. Viie nädalaga 7 senti juurde visata on ikka päris paras kogus. Kosub meie latsekene. Ahjaa! Mida veel ämmaemand ütles: rahulikumad südametuksed kuuluvad üldjuhul poisile. Südametuksed olid rahulikud. Seega võib juhtuda järjekordse ennustuse järgi, et tuleb poiss. Järgmine ja viimane ultraheli on alles jaanuari alguses, seega on veel aega. Ehk siis õnnestub teada saada, kes ikkagist tuleb. Kõige kindlam variant on siiski ära sünnitada, siis saab teada. 

Eile, kui raekoja platsis jõuluturgu Garmeni ja emaga väisasime, jäime lobisema kahe lambanahaga kauplejaga. Naisterahvad nagu nad on. Uurisime lambanakasi, tita jaoks, ja küsisid, et kuhu ja mille jaoks. Ütlesimegi, et tita jaoks, vankrisse või nii. Noorem naisterahvas (minu jaoks oli ta küll alles noor neiu) küsis siis minu käes, et millal tähtaeg on. Vastasin, et veebruari alguses, ning järjekordne inimene, kes väidab, et mu kõht on väike. Tore tali. Ta on ise ka ema, olevat vist eelmisel suvel sünnitanud. Nii et järjekordne teadja teab, et mu kõht on liigselt väike. Aga selle kohta ma ütlen vaid - head geenid. Eks ole näha, mida tita veebruaris teeb, kas suvatseb paisuda või mitte. 

Nüüd võib jõuluaega tähistada, seega kuulakem jõululaule! Mul on veel advendikalender nii et saan iga päev ühe šokolaadi. Miskigi rõõm.