Ühesõnaga tundub, et jõulud on jõudnud eestimaalaste südameisse. Mitte et kauplused poleks juba oktoobri lõpust oma jõuluasju uhkelt demonstreerinud, aga nüüd on asi omadega ikka täitsa metsas.
Eile käisin Ülemiste keskuses, sest seal on pood, mida mul vaja läheb. Okih, seda on ka teistes suurtes kaubanduskeskustes, aga need on liiga kaugel. Pealegi Lasnamäelt tulles joppas mul nii, et tuli number 65 buss, mis viis mind koheselt Ülemiste juurde. Või peaaegu, kui ma liiga vara poleks maha läinud. Liikuda on vaja! Bussisõit muutus niikuinii pikapeale tüütavaks. Igatahes, Ülemiste keskus, kus on palju ruumi ja suur kaubakeskus ja mis üldjuhul on rahvast pooltühi, ka tipptundidel, oli eile täispuugitud rahvast. Massi oli nii palju, et tegin vaid oma hädavajaliku ostu ära poes, kus tavaliselt heal juhul peale minu on üks inimene, aga sel korral tungles inimesi ikka palju rohkem, kus on titeasju ja ka asju emale ning tegin kaubanduskeskusest leebet. Tõsiselt - inimesed olid lausa hullumas! Olgu, nii hull see asi ka polnud, aga peaaegu! See oli katastroof! Vaesed müüjad.
Ega tänavadki inimestest tühjad olnud. Saage aru - laupäeval olid linnas ummikud. Ma ei mäleta, et oleksin laupäeviti keset Tallinna linna kella 14-15 vahel ummikuid näinud, aga eile nägin. Johaidii! Jõulud on meie meeled sassi ajanud! Tore teada, et vähemalt miskigi suudab inimesi toast välja ajada. Jõulukinkide hullus on selle nimeks.
Ilusat teist adventust kah siia otsa! Ärgem hulluks mingem.
No comments:
Post a Comment