Friday, November 22, 2013

Alleraa! Alleraaa!

Alleraaa! Alleraaa! Oh, kui tore, kui sul on ikka perekond. Iga päev olen õnnelik teadmise üle, et mul on mu vanemad, et mul on mu õed, et mu vanematel on kutsud ja kiisud ja maal veel kiisud ja kalad. Ja kui õnnelik ma olen, et ma tean, et on alati olemas maakoht, kuhu minna, kui linnaelu ära tüütab. Oh, kui tore on, kui su kõrval on inimene, kellest sa kümne küünega kinni hoiaksid ja kellest hoolid ning tunded on vastastikused. Oh, kui tore on teadmine, et on olemas sõbrannad ja sõbrad, kellega suhelda ning keda ei huvita, kui ajukääbik võin vahel olla. Oh, kui tore on teadmine, et on inimesi, kes kuulavad ära kõik su hülgemöla ning innustavad sind takka! Ah, kui tore on ikka olla ja elada, isegi siis, kui vahepeal kõik peapeale pööratud on! Aga teadmine, et sa pole mitte kunagi üksi, annab tuge ja motivatsiooni. Veel toredam on see, kui on kass või koer, keda paitada, kui tõesti ei taha mitte kellegi teisega suhelda ning kes lihtsalt on toeks ning annavad jõudu juurde. On tore elada teadmisega, et sa ise annad kellelegi lohutust ja jõudu. Et sa tead, et oled kellelegi vajalik siin suures maailmas. Et sa tead, mis ka ei juhtuks, oled sa alati nende külge aheldatud. Alleraa! Alleraa! Elu pole küll ilus nagu olla võiks, aga elu on elamist väärt! Ja siis on sul veel oma sihid ja unistused, mille poole püüelda. 


Alleraaa! Alleraa! 

1 comment: