Kõrvus kajab küsimusi, miks ma midagi ei tee või miks teen ma midagi, mida ma ei peaks tegema. Miks siis? No vat, alguses põhimõtte pärast, hiljem juba seepärast, et sellele nii palju tähelepanu pööratakse. Ma tõesti teeksin asju, mida ma pean tegema ja mida ma tean, et pean tegema, kui mulle seda pidevalt nina alla ei hõõrutaks ning ei küsitaks, miks ma sedasi ei tee. Oiii, ma ajan keerulist juttu. Hea, kui ma ise ka aru saan, millest ma räägin. Aga vat, saan! Ja olen õnnelik kah veel selle üle, et teised aru ei saa ja mina saan... Kukeleeguuu-uuuuu-uuuuuuuuu!
Ma tegin täna tööl oma sõrme veriseks. Haa! Tehke järgi või makske kinni. Igatahes ma pesin kõigest kohvimasina veekanistrit. Ma ei tea, mis seal siis nii teravat oli, igatahes peale selle pesu veritses mu parema käe keskmine sõrm. Tõesti, tehke järgi. Aga noh, on teada värk, et ma olen omaette tasemel. Kolleeg Pagar Pille ütles ka, et ta parema meelega on minuga tööl. See tähendab minusuguse kummalise inimesega. Ma oleksin ka hea meelega endaga tööl. No kuulge - kessee teine ikka hakkab laulusalmi veeretama töö ajal või ütleb, et hakkame aga nüüd tantsima! Või peitust mängima. See on see, kui miski natuke logiseb peakolu sees...
Andke mulle korter! Paluuuuuuuuuuuuuun! Täitsa ühest korterist piisab. Rohkem pole vaja. Vat, siis ma tantsiks päikesetantsu. Aga äkki peaks enne korteritantsu tantsima? Vat, seepärast ma polegi korterit veel saand, et ma pole veel korteritantsu ju tantsinud. Sedapsi on lood. Homsest, ma loodan, et ma luban, hakkan tantsima toda korteritantsu, siis leian kohe väga kiiresti omale täitsa oma korteri. Ma olen ikka hiilgavalt tark, eks ju?
No comments:
Post a Comment