Tuesday, June 21, 2011

TšikkkiiTšikkkiiii

What's going on with me?!?! Ma tahan oma elu tagasi! Kohhheeeeeeeee!!! Kas keegi oskab juhatada, kuhu ma kadusin? Või kuhu kadus mu positiivsus? Ma lihtsalt ei leia teda enam üles... Masendus... Mitte masendus, vaid... Ma tahan tagasi oma normaalset elu. Enam pole miski normaalne. Mitte kuramuse miski. Kõik on peapeal. Nüüd võib küsida normaalsuse definitsiooni. Sõnastik ütleb: Normaalne - normile vastav, loomulik, harilik; psüühiliselt terve. See suur et... Ma küll väga ei usu, et ma mingile normile vastav ja loomuli... Ja harilik... See tundub ju igav ja üksluine! Ning psüühiliselt terve?!?! What the heck?! Seega mina pole normaalne. Pole kunagi olnudki! Kuigi kunagi ammu tahtsin ka mina normaalne olla. Pika aja jooksul taipasin, et normaalses olekus ei jõua just väga kaugele. Tuleb vaid tunnistada, et kohati peab kasutama normaalsuse efekti. Alati ei saa ju käituda mittevastavalt normidele. Kuid siiski: mis on normile vastav LOOMULIK käitumine?

Palju on toimunud. Jällegi. Ja minu grafomaansushood on vähenenud. Kuhu ma nii jõuan?! Eee... Kirjutusvaba endani? Ma ei taha seda. Ja kes siis minu blogi peaks kirjutama? Igatahes. Alates eelmisest neljapäevast nägin ma Jüri ja Kätlini päris tihedalt. Neljapäeval olime lihtsalt kolmekesi koos ja lobisesime ja... Noh jah... Reedel lõpetas Neti TPSi. Nüüd on ta ilgelt tark! Tema lõpetamisel oli ikka suur seltskond koos ja täitsa lõbu laialt. Ja loomulikult olid kohal ka Jüri ja Kätlin. Laupäeval toimus istumine ja Baila Afteka mäng Jüri juures. Õhtu läks natuke käest ära. Minu kahjuks st. Pühapäeva... Hommikul olime Jüri juures. Esmaspäeval lõpetas Kätlin keska. Nüüd saab ka tema ülikooli poole vaadata. Teisipäeval käisime alguses kolmekesi bowlingut mängimas. Mina ja Kätlin ruulisime ikka sajaga! Renn oli meie põhisõber. Õhtul oli Marguse lõpetamise mingi pralle. Ja kolmapäeval sõitsime kolmekesi + üks neiu Tallinnasse. Nii et... Seitse päeva teineteist näha on ikka tase! Nüüd ei näe neid mõnda aega. Nuuks... Tegelikult oli vapustavalt imetabane nädal! Nüüd põrutan ma maale. See tähendab ma ootan rongi, et maale põrutada. Ma mõtlesin ümber ja ei viitsi ikka häälega minna. Nõõõõõõõrkkkkkkk!

No comments:

Post a Comment