Päevauudised

Kass terroriseerimas

Mul on tunne, et mind vaevab miski, sest kiisu-miisu on viimasel ajal hakanud mulle ikka aina tihemini külge lööma. Tavaliselt ta näiteks ei taha tulla öösiti tuppa, kus mina ja Sass oma õndsat und magame, aga eile öösel tegi ta erandi ja kraapis ukse taga ning nõudis sissessaamist. Praegugi istub härra Kass minu ja arvuti vahel ning nurrub. Aga noh, mina lähen teda ikka alati paitama ja musitama. Alguses talle väga ei meeldinud, kui teda musitasin, nüüd on ta sellega isegi täitsa ära harjunud. Võib-olla talle see isegi meeldib. Mine tea.

Täna käisin taas Gabrieli vaatamas. Mitte et seal midagi erakordset juhtunud oleks, sest väikemees oli tõbine ning täna välja ei läinudki. Täna ma ainult taipasin, et Gabriel on ikka suureks poisiks juba kasvanud. Kui ma teda hakkasin vaatamas käima, oli ta pisike ja teda sai täitsa vabalt sülle võtta. Nüüd on ta ikka... Suur poiss juba. Igatahes, tegin talle praemuna ning munakollane tuli südamekujuline! Kas pole mitte armas? Minu arust ikka on.

Eile sain üle pea kahe kuu kokku Silva ja Lauraga. Noh, Helina ju tšillib Šveitsis, tema peale ei saa kokkusaamisel loota. Olime ikka üle nelja tunni koos ning käisime Vana Villemi pubis keha kinnitamas. Uues pubis see tähendab. Uus pubi oli nii suurejooneline ja meil kõigil olid ahhetused suus. Istusime, nautisime oma salateid ja rääkisime ja rääkisime ja rääkisime. Kui ikka alguses vedama ei saanud, siis pärast ei saanud pidama. Hea oli lihtsalt taas istuda ja mitte millelegi mõelda ja pea kõigest rääkida. Mõnus oli. Hea on, kui on taoliste toredate ja vahvate ja suurepäraste inimestega väljas käia. Lõõgastav ajaviide. Ja nende arvates pole mul kõhtu õieti ollagi. Ainult tsipakene, nagu oleksin palju õlut joonud. Armas. 

Peale kokkusaamist nägin veel oma keskaaegset klassiõde. Oli ka eksitanud end Lasnamäe bussile. Nüüd elavat peatus peale mind! Tsipa jõudsime rääkida, aga ma arvan, et me näeme veel ja veel. Ühine trajektoor ju.

Ahjaa! Suur uudis ka - ma sain ju titale vankri ja käru. Neti sõbranna Annika müüs need meile ilusti ära. Temalt saime veel titevoodi, madratsi, mõned mänguasjad, voodipesu... Hästi armas temast. Ma olen talle ja ta perele ikka nii tänulik, et... Hüppaks ja kallistaks. Me polnud arvestanud, et vaatama minnes võtame kohe ka asjad kaasa. Tekkis väikene ruumipuudus. Samas ma olen niiii õnnelik. 

Roheline kärukene

Hele vankrikene

Kiisu uuris väga hoolikalt tervet
konstruktsiooni. Iga vankri ratta
nuusutas läbi ja isegi toidumoona
korv ei jäänud vahele...