Titejuttu

Tita otsustas täna minu eest ära, et pisikesed kollased mahlased aprikoosid pole tema rida ja kui ma neid veel söön, jooksen ma taas sinna, kus söödud toitu saab välja lasta sealt, kus ta sisenes. Või ei meeldinud talle Debussy kaunid meloodiad? Või siis tädi Helina mölapidamatust? Eks neid asju võib mitu olla. Ja mina pean olema siis see tark, kes peab välja uurima, mis titale ei meeldinud. Ühesõnaga - Debussy'd me enam ei kuula ning pisikesi kollaseid aprikoose kah ei söö. Tädi Helinaga ma aga pean rääkima. Kama kaks, kas siis titale meeldib see või mitte. 

Muide, kurgid on meil kah ennustavad. Kui käisime laupäeval kurke põllult korjamas ja hiljem Lasnamäel neid sorteerides, leidsime kurgi, mille küljes oli veel üks pisike kurk. Vat nii:

Tegemist on emaskurgiga, kes oli alles hiljuti poeginud ning tita saanud. Nüüd elavad nad aga koos, sest tita on veel pisike ja ei saa ema juurest ära minna. Kas tegemist on poiss- või tüdrukkurgiga soovite teada? Tegemist on poisskurgiga. Miks? Vaadake titakurki ja rohkem vasakult poolt, kui te hästi hoolega vaatate, näete seal meeste au ja uhkust. Seega täitsa poisskurk! See on märk, kes minu tita on. 

See pole ainus kurk, mille me nii avastanud oleme. Olime Sassiga eelmisel nädalal maal, ostime hapukurke. Teiste hapukurkide sekka oli end ära peitnud sarnane kurgipere. Ainult natuke pisemad. 

Mõelge, mis mõtteid teis tekitavad, kui näete kurgiema ja kurgititat aga kurgiisa pole kusagil. Kas pole mitte kurgiisad ühed saamatud, kes eemalduvad kohe, kui näevad titat? Hoolimatud on need kurgiisad. Pole neid ka kellelegi vaja. Kurgiemad saavad ise kah väga hästi hakkama. 

Juba pikemat aega tahan tuua esile suve neljapäevad ja reeded. Miks? Sest siis käivad linnapeal lehte müümas lehepoisid ja -tüdrukud. Nad on nii vahvad. Eriti poisid. Ja kui tublisti nad Ekspressi ja Maalehte müüvad. ''Kes soovib värsket Ekspressi või Maalehte! Ekspress kõigest 1,40 ja Maaleht 1 euro! Ostke värsket Eesti Ekspressi ja Maalehte!'' Käivad ja hõiskavad üle kogu tänava. Nad meeldivad mulle nii väga, et läheks ja ostaks ühe lehe lihtsalt profülaktika mõttes niisama. Aga kunagi pole mul sularaha... Needus. Äkki sel nädalal nad veel tegutsevad ning siis on võimalus minna ja osta. Ma tõesti loodan. Saaks neilt toredatelt ja tublidelt noorukitelt lehe osta. Nad on lihtsalt vahvad tegelased ja tublid. Nende vanemad võivad uhkust tunda, et nii noorelt tehakse müügitööd ja müügitöö pole mitte teps lihtsamate killast. Tublid poisid. Minu nägu läheb alati naerule, kui neid eemalt kuulen ja näen. Toreda päeva ilus algus.