Eilne päev. Pagarikoda. Mina leti taga töötamas, kliendiga tegeledes ja naeratades nagu ikka. Uksest astub sisse Jaanus, üks mu lemmikklientidest, ja kohe üle Pagarikoja kostis tema tervitushüüd: ''Tervist, kaunitar!'' No nääd, sellise asja peale kohe ei saa teisiti, kui peab suu kõrvuni venitama. Tegelikkuses on alati nii, kui ikka Jaanus uksest sisse astub, siis ta kohe vist ei saa teisiti, kui rõõmustab, et mina tööl olen. Ikka ta ütleb, et olen kaunitar ning siis veel naerab mu üle. Ja mitte vähe. Eks ma naeran ja norin vastu. Tuleb sinna nooremaid kiusama. Ise on ikka 30 aastat ja pluss peale kah ning naisega ja suuuuuuure kõhuga. Aga ei, siiski on tore, kui on kliente, kes ei esita lolle küsimusi ja lihtsalt teenindavad end ise. Ning võtavad ise lasteküpsiseid... Oh, neid kliente kalleid.
Pagar Pillega tuli taaskord jutuks mu mõistus (kui teil ikka meeles pole, siis mul lihtsalt ei eksisteeri taolist ollust nagu mõistus, aga pidevalt tuleb ta jutuks; karm reaalsus), aga igatahes mina lollistun. Ma ei tea küll, kuhu mul veel lollistuda on, aga ma lollistun ja see on fakt. Edu mulle tolle karmi tegevuse juures... Loodan, et jään ellu.
No comments:
Post a Comment