Keerukas

Nimesi ei nimeta ja näpuga ei näita, aga üks tegelinski suutis jälle haigeks jääda. Angiini nimelt. Täpsemalt algelisse angiini. Haiguslehe sain ka. Nüüd ei nädal aega mingit tööd. Olen puhkusel. Seda ma soovisingi ju. Okih, mitte nüüd kohe nii, aga nüüd ongi natuke rohkem aega tegeleda selliste asjadega, millega ma peaksin tegelema. Korteriotsing. Uue töö otsing. Või peaks tõesti seljakoti pakkima ning lihtsalt taaskord hääletama hakkama mingis X-suunas? Mõnikord on see seljakotipakkimise kihk lausa meeletult suur. Tõega suur. Võtaks kätte ja läheks minema. Aga ma ei tee seda. Nope. Mitte seekord. Sel korral jään ma siiski Eesti pinnale. Selleks suveks. Kolm on küll kohtu seadus, aga ma lahkun vaid viimses hädas. Ja küll mina juba tean, millal mu nn kannatuste karikasse viimane piisk langeb. Sinna on veel aega. Hetkel on oluline end säästa. Säästa mõnest inimesest. Mõnest olukorrast. Mõnest käitumismallist. Ja väga paljudest... Ühtedest asjadest, millest ma end väga säästnud pole. Ma saan hakkama. On vaja vaid ruumi ja aega. Ja head plaani. Algplaani tegelt. Lõpp-plaani ma tean. Algust on vaid vaja. Motivatsioonipuudust mul hetkel pole. On nii mõnigi asi, mis mind innustab ja mis mind lausa lükkab takka. Teadjad teavad üht põhilist lükkajat, kuigi too põhiline tõuge mu plaanide muutustele peaks olema teoorias mu toetaja.

Ma ju pole nõrk. Ei ole ju? Täitsa tugevust täis Eesti naine. Ja natuke kangekaelsust kah. Positiivne asi on ka - ma suutsin lõpuks end maha rahustada. Igaüks, kelle soov on mind kuristikku lükata ja verepisaraid valama panna, leppigu sellega, et minu verepisarad on otsa saanud. Ma loodan, et on. Igapäevaselt ümbritsevad mind inimesed, kelle ainus soov on mind murduma panna. Nii näib mulle nende tegevusplaan paistvat. Kas mu kannatamistest pole neile küll olnud? Tundub, et ei. Okih. Ma siis jätkan samas vaimus.

Kätlin ütles nii veebruari kuus midagi taolist, et keegi peab ju mu vanemakohuseid täitma, kui mu enda vanemad seda ei tee. Õigus! Keegi peab ju seda tegema. Näiteks ma ise. Kui latsevanemad ise latsevanema kohustusi ei taha täita, siis on määratud latseke hukule. Ma vist päris hukka pole läinud... Noh, see et mu intelligentsuse tase on natuke nigelavõitu ning mõistus pole mu vanusele järele jõudnud, pole ju päris minu viga...

Muide, kui te näete kedagi hullumeelset brünetti rulluisud jalas ringi tuiamas ning tal on peas selline nägu, nagu ta oleks ilge rulluisuäss, siis teadke, see pole mina... Ausalt, see pole mina. Mina ja igasugused ratastega olevused ei käi käsikäes. Nagu mina ja tehnoloogia. Taolised asjad on ettemääratud hukule.