No nii, tänase päeva tegu - ''Kirjutan 3 luuletust ja panen blogisse üles'' - sai valmis! Ilmselgelt pole mu luuleanne just hiilgav, aga täna pidin lihtsalt luuletama...



Tore oleks olla Eikeegi
Tore oleks olla Tundmatu
Nähtamatu
Maailmale
Ja selle sügavustesse
Peita nägu sügavale tumehalli pilve vahele
Peita silmad vahtralehtede varju
Peita end merelaine vahtude voogu
Olla kaugeltki tundmatu
Inimeste mässumeelsuse soovidele

***

Punasekarva kasukas säramas päikeselaigus
Roheliste kissitavate silmade kaval segamatu pilk
Irvetaoline Irvitava kassi muie suule manatud
Häirimatult lamaskledes praeb end omaenese egos

Oh seda kassiisanda kartmatut elu
Imelihtsalt muutub kõik käegakatsutavaks
Imelihtsalt muudab kass end lähedasemaks
Imelihtsalt sulatab ta end mu kitsasse südamesse

(Too luuletus on siis mõeldud armsale Imbetsillile. Ei ole just kõikse parem, aga ma loodan, et kunagi teen selle paremaks)


***

Päikesepaiste verevalgus
Paiskab ümber üüratu egolaksu
Seab ta ümber lumevalged lilled
Puhub pähe sillerdava hõbepärja

Meretuule rohekaugesina
Tungib maanina varbasse
Puhudes painavale valutuksatusele roosikupli
Andeks lootuse lilleaasta avamisele