Lõppude lõpuks sain sel aastal rulluisukad jalga ja sõitma minna! Mitte et ma nüüd maailma parim rullitaja oleks, mitte sinna poolegi (ausalt öeldes olen ma algaja, kohe väga algaja), aga vähemalt on Sassil väga suur kannatus ning ta pidas vastu ning suunas ja õpetas mind. Ausalt - ma oleks vist temata ikka miljontuhat korda käna käinud ning punaste haavadega ja nuttes tagasi tuppa läinud. Ja seda ka paljajalu ning rullikad näppus. Lisaks oleksin veel endale tõotanud, et ma mitte iialiialneverever ei pane rulluiske jalga, veel vähem hoiaks neid kusagil silma all. Igatahes, midagi taolist ei juhtunud. Jäin püsti! Noh, alguses olin küll natuke hirmu täis. Päriselt. Jalad all tudisesid nagu vanainimesel. Kui Sass poleks mind kinni hoidnud, oleksin esimese tõuke järel ilusti maanteega tutvust teinud. Igatahes, mitte kõike ette laduda, siis võin öelda, et peale pea kahetunnist rullitamist olin ma päris osav. Hakka või ehtsaks rullitajaks ning trikitajaks. Vat, see oleks tase. Lõpuks jõuan levelini, kus ma ei tudise, vaid lausa lendan rulluiskudel tuhatneilja viie tuule suunas nagu proff.
Igatahes, lõpuks rullikaid jalast kiskudes oli ikka meeldiv tunne. Kõndimisel läksid kah jalad risti. Tasemel värk.
Täna oli Sassi sünnipäev kah. Torti sai ühesõnaga. Happy birthday to yuuuuuuu! Kinke sai ka. Ooo, sünnipäevad mulle meeldivad - siis saab kinke teha ja siis saab kinke ja torti (see on kõige olulisem fakt sünnipäevade puhul)! Ja homme on Kaku sünnipäev. Ühesõnaga liiga palju sünnipäevi järjest. Varsti hakkan neid juba vihkama.
Eile käisin taaskord Avatud Meelte vabatahtlike projektis. Ja nüüd olen ma tark! - Sain isegi tunnistuse, et olen läbinud koolituse teemal argument ja avalik esinemine või midagi taolist. Ühesõnaga teoorias (justament - teoorias) oskan ma hästi avalikult esineda olgu publikuks üks kuni mitupalju inimest ja pealekauba oskan ma argumenteerida. Teoorias ma nüüd vähemalt tean, mida on vaja selleks, et argumenteerima hakata. Nii et omamoodi olen ma nüüd tark. Johaidiishalalaalaaaa. Nii et minu vabatahtliku elu läheb kenasti.
Ja siis eile - lõppude lõpuks - tuli siis äikest ja välku ja müra ja vihma. Kas teate ka, kui kaua ma seda oodanud olen? Nädal aega lubatakse, et nüüd tuleb vihma ja äikest, aga tuhkagi - kusagil pole seda äikest. Pettunud olin ausalt öeldes. Aga eile... Teate, oleksin ma oma kuivade riietega varustatud, oleksin ma läinud vihma kätte ja seal tantsinud ning poriloikudes hüpanud. Jeah.
No comments:
Post a Comment