Vanadus peas

Tita ise ja tita isa

Nagu näha, ikka puuküürnik ei ole välja tulnud. No kaua võib?!?!

Nüüd on vana. Veeransada aastat on täis saanud. Mitte et ma nüüd end vanana tunneks, aga siiski... Ja nagu ütles Mart: nüüd olen jõudnud normaalsete inimeste sekka. Vat siis. Enne polnud normaalne, nüüd olen. Väga tore sünnipäev oli. Tegime Sassiga õunakooke ja puha. Ja pitsat kah. Mitte et need oleksid mingid suured kunstiteosed, aga vähemalt tegime. Asi on tegudes siiski. Sünnipäev hakkas mul ka kohe öösel. Ega ei saanud ju oodata hommikuni. Esimesed kingid kohe öösel kätte. Ja lilled. Ei hakka siin kinke ette loetlema, vaid ütlen lihtsalt, et inimesed on ikka nii armsad ja head. Vat. Armsad ja head, et mind nii meeles peetakse. Isegi Sassi vanaema soovis õnne. Eesti keeles. Lilled ja kingi andis ka. Nii armas temast, et meeles pidas. Üldse pidasid paljud inimesed mind meeles. Ei ole ma midagi nii nähtamatu. Suure kõhuga ongi väga raske nähtamatuks jääda ju. Hea on see, et tita ei tulnud sünnipäeval välja, oleks kohutav olnud. Mina ei taha küll oma sünnipäeva kellegagi jagada nii...

Aga lilli sai ka. Mitte palju, aga see eest ilusaid. Hüatsindid on ikka veel mu lemmikud. Nagu piibelehedki. Neid võiks päev otsa nuusutada ja isu ei saaks ikka täis! 

Ilusad lilled, üks uhkem kui teine. Mitte palju,
aga kõik on südamest!

Minu lemmikud - hüatsindid. Ja mitte hüatsindid

See on siiski kõige armsam. Niii punane ja liblikane

Vaatasime üks päev multikat ''Frozen''. Alguses olin skeptiline. Viimasel ajal on multikad-animatsioonid liiga etteaimatavad ja mitte midagi erilist. Arvasin taas, et taas mingi tavaline armastuslugu või muu taoline kraam. Aga vat, ei olnud! Ma olin nii üllatunud, kui hea see oli! Nii heade keerdkäikudega. Ja et alati polegi ''tõeline armastus'' mehe ja naise vahel. Pluss seal olid nii head laulud. Nüüd kummitabki mind http://www.youtube.com/watch?v=moSFlvxnbgk ''Let it go''. Ja jääbki vist kummitama. Ilus laul on. Võimas pealekauba. Seda multikat soovitan vaadata. 

Sõbrapäev on kah peal. Mitte et see minus väga sügavaid tundeid tekitaks. Kommertspüha taaskord. Mulle meeldib see päev küll, aga ma ei lähe sellega nii kaasa. Aga ma pigem ootan siiski vastlaid. Siis saab kukleid! oo, vastlakuklid vahukoorega. Mmmmmm... Ja ilma moosita. Vat see on midagi muud juba.

Tundub, et ma pole väga kirjutamislainel, sest pressin neid lauseid nagu vägisi välja. Seega on aeg lõpetada. Johaidii!