Kuulsusesära

Ma saan kümme korda kuulsamaks! Teised pereliikmed ka. Issi vaid saab 100 korda kuulsamaks, kui ta juba on. Mitte et tal oleks veel kuhugi minna. Tegelikult ikka on küll... Sel aastal juba teist korda pürgib ta meediasse. Ei saa ta ilma selleta kohe üldse olla.

Issi teeb kartulapuderust ja helimees ja kaamera-
mees võtavad kõik pilti. Vähemalt filmiti
teda rohkem kui meid.

Igatahes, ETV peal käib sari ''Meie inimesed''. Issist taheti filmi teha. Esmaspäeval hakatigi selle jubedusega pihta. Saage aru, et saada 23 minutit filmi, peab inimese sabas käima kaks päeva! Johaidii! Mul saab enne kannatus otsa. Esmaspäeval käisin ka oma vanemate juures ja jäin ka kaamera fookusesse. Või jäi kõht... Mine sa te, ega see kõhuke nii suur ka nüüd pole, aga siiski. Oleks tita ära sündinud, oleks ta ka kümme korda kuulsamaks saanud. Tema poleks pidanud midagi tegema. Ei rääkima ega midagi. Teate ka, kui raske on kaamera ees olla loomulik? Põhimõtteliselt ärge näidelge ega rääkige kaamerameestega. Ise nad lobisesid! Toredad inimesed olid vähemalt. Eks ole näha, palju ma kaadrisse jäin ja mida üldse näidatakse. Kui kunagi filmlõik vähemalt ETVsse tuleb. Ja nii saamegi me kõik kümme korda kuulsamaks. Emmed ja issid ja nende lapsed. Tore tali.

Tita pole veel välja tulnud. Ikka passib soojas. Täna on ilus ilm. Kui ta täna välja tuleb, siis ta näeb, et Eesti talv võib olla päikseline, koheva lumega ja mitte üldse väga külm! Mitte et ta seda tulevikus ei näeks. Aga siiski! Ilu on oluline. Pluss siis ei peaks ma minema ämmaemanda juurde. Kohe üldse ei viitsi sinna minna, kuigi tee oleks sama. Aga siis saaks asjaga vähemalt ühele poole ära! Noh, vaatame, mida tita arvab. Sõnakuulelik pole ta ju siiani väga olnud. Kiiret tal asjaga pole. Üks päev korraga ja tsipa ette. Selline on meie taktika.