Lõppude lõpuks sai ära käidud Titanicu näitusel. Pettunud olin tsipa, kui väga aus olla. Jah, seal näidati asju, mis on otse Titanicult pärit ja nii mõndagi sain teada ja puha, aga siiski... Miski oli nagu puudu. Võib-olla see tunne? Võib-olla lihtsalt paisutati kõik liialt üles. Mine sa tea, mis see oli, aga minu jaoks jäi asi lahjaks. Samas, oleks pidanud giidi võtma, oleks võib-olla asisem olnud. Aga tõesti - liiga kiiresti sai läbi. Okih, näitusel oli ka peatrepp, see kõige kuulsam koht. Ja välja oli toodud nii esimese klassi kajut kui ka kolmanda klassi kajut. Miskit uut sain ikka teada, peaaegu miskit uut. Titanic tegelikult oleks võinud pääseda, aga vat, rumalad inimesed olid. Näiteks tehti terve päeva jooksul, kui laev uppus, mitu (vist oli isegi 20) signaali-teadet, et teatud laiuskraadidel on jääkamakaid. Aga mõnda ei võetud kuulda. Mõnd lihtsalt eirati. Mõnd ei kuuldudki... Nii see läks. Pluss Titanic käitus valesti, kui jäämägi oli otse ees: ta oleks võinud otse jäämäele otsa sõita, mitte kohe tagurdama hakata, nii oleks saanud laevanina küll väga rängalt vigastada, aga ülejäänud laeva vigastused poleks olnud nii suured. Ja võib-olla oleks Titanicul vedanud ning ta oleks oma esimese reisi ka lõpetanud.
Kahju oli ka neist inimestest, kes hukkusid vaid seepärast, et ühele laevale ei saadud ning nad pandi Titanicule. Näiteks üks kaheksaliikmeline perekond. Pidid minema Ameerikasse ühe laevaga, aga kuna oli söestreik (kui ma nüüd õigesti mäletan) ja too laev lihtsalt ei sõitnud, mindi Titanicuga. Pere sõitis kolmandas klassis, kuigi oleks võinud täitsa vabalt sõita ka teises klassis. Terve pere hukkus.
Mida huvitavat veel? Noh, näiteks laeva kaks osa on teisest 600 meetri kaugusel merepõhjas. Ega nad ei saagi ju kõrvuti olla, aga päris paras vahemaa laeva kahele osale. Ahjaa! Väga huvitav fakt: terve laevameeskonna peale oli ainult 23 naismeeskonna liiget! Vat, siis. Naisi oli vähe. Ja esimeses klassis oli kaks kajutit, mille hind oli eurodesse ümber arvestades vist üle 10 000 euro. Kallis kraam. Eks kui midagi huvitavat veel meelde tuleb, annan teada. Aga siiski, pettunud ma selles värgis tsipa olin.
Samas sama raha eest käisime ja vaatasime ära ka Lennusadama. Allveelaeval Lembit käisime ka. Ja ma lõin seal pea nii ära, et tundsin, kuidas laps mu sees kah põrutada sai. Valus oli!
Nagu aru saada, pole tita veel välja tulnud. Aga ühel hetkel peab ta välja tulema! Ma arvan, et ta ehmus ära, kui eile põrutada sai. Mis ta ikka siia hirmsa maailma kätte tuleb, kui vastu pead siin saab...
No comments:
Post a Comment