Lähitulevik on mul paika pandud. Nüüd ma siis tean, mis suunas end hoida ja mis suunad maha vaikida. Aga niikuinii läheb just nii, nagu vaja on. Faktid mu ees on lahti rullunud ja neid maha salata ei saa. Ei kavatse neid peita, ei kavatse neid avalikustada. Läheb just nii, nagu minema peab. Saatuse vastu ei saa. Hea meelega teeks saatusele vingerpussi ning teeks nii, nagu ise tahaks. Aga vat, ma kardan, et sellest ei tule ka midagi välja.
Eile käisin Tartus kah. Mis seals ikka. Tartus oli natuke külmavõitu. Jahe või nii pigem sel juhul.
Kõik lahkuvad. Juba kaks püsiklienti on läinud. Ühed tegelikult polnudki eestlased. Olid norrakad. Toredad inimesed. Jõid espressot ja olid tundide viisi arvutis. Kurb. Nad olid toredad. Ja nüüd, kolmapäeval, käis üks püsiklient ja ütles, et sõidab neljapäeval Hispaaniasse. Ta pidi neljapäeval veel pagarikojast läbi astuma, aga mind polnud ju tööl... Tore meesterahvas. Jääb vaid oodata, kes järgmisena kodinad kokku korjab ja Eestile bye-bye ütleb. Kui see just mina pole.
Nonsens. Totaalselt nonsens.
No comments:
Post a Comment