Mõnikord paneb mind lihtsalt hämmastama, kui filmilikult võib elu kõlada ja tunduda. Lihtsalt absurdne, mis toimub ja kuidas toimub. Ütleme nii, et sain nn suhtkoht hea tööpakkumise, isegi tööl käisin kolm päeva ja homme peaks tagasi minema, aga noh, väike taustuuring tööandja kohta ja veel nipet-näpet (kuigi oleme ikka väga ausad, tolle tööandja nimi ja ettevõtte olid mulle tuttavad juba esimesel vestlusel. Ja miks? - kunagi olin praktikal juristibüroos ja seal me tegelesime selle nn ärihaiga, kes lihtsalt pettis inimetelt raha välja ja käitus nagu viimane tõbras). Ausalt öeldes pole ta muutunud. Lugesin kommentaare ja artikleid ja lihtsalt... Ma ei saa aru, ja ei mõista, kuidas ma sinna veel tööle läksin, kuigi aimasin, millega-kellega tegu on? Siinkohal pean ikka tõdema - usaldage oma sisetunnet ja kui see ütleb ''EI'' siis see tähendab ka ei'd mitte et: ''no ma proovin ja vaatan''. Ma ei tea veel, mida ma homme teen ja pihta hakkan, aga see on selge, et petistest külgelööjate juures ei pea kaua vastu. Pane või nunnarüü selga, ikka kutsub saunapeole või kuhugi välja. Lihtsalt meeletult kahju on ühest noorest tüdrukust, kes nagu tundub, on tema võrku langenud. ''Otsin assistenti, aga tahan prosti''. Kirjutagu kohe nii kuulutusse. Uskumatu, kui labased võivad olla suurte ettevõtete juhid ja milliste käitumismaneeridega veel pealekauba! Tegemist nagu polekski Eestiga vaid mingi Ameerika filmiga. Absurdne. Ja kui ise sinna sisse satud, seda vähem seda usud. Ühesõnaga - peab olema ikka väga VÄGA ettevaatlik, et ei satuks mõne hullumeelse ülemuse ohvriks.
Midagi head ka: ma käisingi eile rullitamas. Ja püsti jäin! Alguses olin küll tsipa koba, aga vat, siis sain hoo sisse ja tegin edusamme. Enesetunne oli peale uiskamist palju parem. Täna õhtul veel! Kuidagi peab ju end vormis hoidma. Pealegi on nii ilus ilm, et lausa patt on toas passida. Tadradaaaa!
No comments:
Post a Comment