Eile põristas imelist äikest. Nii paugutas, et ma lausa kartsin elektrist ilma jääda. Televusser vähemalt värises hirmu käes ja viskas vahepeal pildi tasku. Ma siis mõtlisin ka, et peaks äkki teki alla peitu pugema ja värisema. Enese väljavabandamiseks ütlen vaid, et mulle isegi meeldib äike ja too põristamine. On küll natuke hirmus, samas müstiline. Igatahes, kui ma üleeile olin ainult kurgu- ja nohuhaiguses, siis eile piinas mind juba ka palavaik. Uimane olek oli. Samas, seni, kuni ma voodis pikali passisin, polnud häda kedagist, kui julgesin voodist välja tulla, oli tunne, nagu oleksin mingit märjukest endale sisse kallanud. Nii siis ma vahtisingi filme. Kaks filmi ja siis edasi kah. Esimesena vaatasin lõbusat filmi (tegelikult oli tegemist täiesti animatsiooniga) ''Desicable Me'' esimest osa. Uskuge või mitte, aga ma polnud seda enne eilset kordagi näinud! Peale seda vaatasin oma lemmikut ''P.S I Love You''. Ühesõnaga väike nutufilm. Kuna mõistus oli tõesti haiguse pärast kahanenud, siis filmid on üks väikesedki positiivsed asjad, mis mõistust natukenegi töös hoiavad.
Ja ma pole täna ka veel korralikult terveks saanud. Teresuvi. Ise tuled ja mind teed haigeks. Seda imejama oli kah nüüd vaja.
Muidu on elu ilus. Lausa lummav. Ja kirgas. Ja tore. Ja ma lähen nüüd paraadile.
Teate, täna on mitu päeva ju: 1. täna on 1.juuni, 2. täna on lastekaitsepäev, 3. täna on kleidikandmispäev, 4. täna algavad Tallinna Vanalinnapäevad, 5. täna on korstnapühkijate paraad (ja minu issi on ka seal paraadis). Nii et ühte päeva mahub päris mitu päeva. 1. juuni on ikka tore päev.
No comments:
Post a Comment