Latsed & Loomad

Kolm viimast päeva olen veetnud latsekeste ja loomakestega. Vat, kultuurišokk või kuidas seda ka ei kutsutaks. Lastešokk? Alustasin kõige lihtsamast - Gabrieliga. Noh, teda olen ma ju juba pikalt järjepidevalt vaatamas käinud ja temaga mänginud. Teispäeval mängisimegi väga pikalt aias. Ilus ilm oli. Ja siis hakkas äikest ja vihma ja välku tulema. Õnneks me selle kätte ei jäänud - sel ajal oli juba tuduaeg! Nad sõitsid eile Itaaliasse ära pikaks ajaks. Mõneks nädalaks. Ei saagi enam teda vaadata mõnda aega. Kurb... 

Kolmapäeval aga hoidsin silma peal Katal ja Jakobil. Ühesõnaga, lastel on mingi teema minu ja lastega. Nii Gabriel kui ka Kata ja Jakob uurisid, kas mul on laps. Ei? Okih, kas mul on laps kõhus? Eeee, nope. Mul pole isegi nii suurt kõhtu ees, et sellist asja küsida! Ja ega Katarina end tagasi hoidnud ka. Esimene küsimus mulle oli tal üldse: kas sul mees kah on? Vot nii. See neiu end tagasi juba ei hoia. Samas ma pole nendega juba pikaltpikaltpikalt koos olnud ka ja neid vaadanud. Neil oli ikka nii palju rääkida ja neil oli nii hea meel mind näha. Mul oli kah. Ega keegi neist ju siiski üle saa. Ma olen neid ju vaadanud sellest ajast, kui Jakob alles mähkmeid kandis. Nüüd on ta juba viiene. Vana mees juba. 

Käisime kinos. Ja siis käisime hüppamas batuudil. See tähendab nemad käisid ja hüppasid ja olid traksidega kinni. Loomulikult ei saanud Jakob oma suud kinni hoida ja ütles alguses: ma olen liiga madalal, ma tahan kõrgemale. Ja siis tahtis ta juba taas madalamale saada. Tipuks sõitsime kahekordse City Tours'i bussiga. Ikka teisel korrusel. Üle tunni aja sõitsime. Kuulasime ajalugu. St pigem mina kuulasin (lugeda: üritasin kuulata) ja nemad kaks olid krutskeid täis ja lihtsalt olid vaimustuses. Lõpetasime Neti juures. Neti oli jälle väga hea ja võõrustas mind ja latsekesi. Lastel oli tore - said kiisut taga ajada. Kata oli eriti püsiv - ta võttis lõngakera ja lihtsalt istus ja ootas, et kass sellega mängima hakkaks. Lõpuks kandis ta töö vilja. Johaidii! Kannatust tal on. Oh, nendega oli üldse väga tore. Vahepeal olin küll närvivapustuse äärel, aga ellu jäin! Ikka on ju vahe, kas peab silma peal hoidma ühel natuke aktiivsel lapsel või kahel aktiivsel lapsel, kes on ikka tõsiselt väga aktiivsed. Aga latsekesed on ikkagist armsad. 

Õpetasin lastele ka Twisteri selgeks.
See neile meeldis.

Oh neid lapsekesi. 

Ahv, kes meid/keda meie lõbustasime.
Ja tal oli südamekujuline nina-
ots! 

Aga eile. Jah, eile... Loomaaeda läksime! Jaaa! Saime lõpuks selle kah ära tehtud ja võib listist maha tõmmata. Mis seal loomaaias siis ikka huvitavat. Mitte midagi. Huvitavamad seiklused vaid. Esiteks suutsime ühe ahvi pöördesse ajada. Olgem täpsemad: Sass suutis. Oli üks väike pärdik. Istus lihtsalt ääre peal ja vahtis. Ma ei tea midagi. Ootas uusi enesejõllitajat või midagi muud. Igatahes. Sass võttis kätte ja tahtis nalja saada. Noogutas. Ahv noogutas vastu. Sass raputas pead. Ahv raputas kah pead. Ja nii nad siis kordamööda pead raputasid-venitasid-noogutasid. Nalja kui palju. Ahv tüdines ära. Hakkas enda jalalt putukaid otsima. Sass võttis mu pea ja hakkas sealt kah putukaid otsima imiteerides ahvi ja näitas siis, et on nagu midagi leidnud. Ja ohsapoiss! - kui hulluks läks ahv! Ta hakkas ääre peal keksima ja vahtis sõna otseses suu ammuli ja silmad jõllis peas, mida Sass teeb. Lausa kohutavalt naljakas, kuidas ta seal pöördes oli. Vaesekene. Ja tema ei saanudki mitte midagi...

Teine asi, mida ma polnud mitte kunagi näinud, oli känguru. Mitte et ma poleks känguru ja känguru poega näinud, aga ma pole kunagi näinud, kuidas emast poole pisem känguru poeg siblab ema taskusse tagasi. Jeah. Ma olin lausa hämmingus, kuidas nii suur poeg veel pisikesse taskusse mahub. 

Loomulikult jäid Sassi lemmikuks hülged. Oeh, mitte midagi ei oskagi rääkida. Üle kahe tunni jalutamist loomaaias ja nii palju elamusi. Minge ja vaadake ja uurige ise. Äkki saate kah mõne ahvi üle naerda.

Ja kits jõi piima

Kohe näha, et ka jääkaru tahab kedagi kaissu

Jõllitamisvõistlus segajaga

Ja nüüd aitab! Hoidke mulle pöialt - üritan panna rullikad alla ja minna esimest korda üksi uiskama. Jeah. Nii et kui ma nuttes tagasi tulen, siis läks asi metsa.