Eesmärgiks on siiski näidata, kuidas ma elus arenen ja millises tempos, mitte rääkida üldist möla. Üldine jutt tuleb loomulikult ka kasuks. Arendab kirjutamisoskust või nii. Aga vaataks siiski selle pilguga, kuhu olen ma jõudnud. Aus vastus: mitte kuhugi. Välja arvatud ühele arusaamisele, et kui sul pole tutvusi, siis on vähe lootust kuhugi saada. Tutvused ja veel kogemused. Sel nädalal sain teada ka, et nii mõnigi on saanud minu tutvusringkonna tutvusringkonnast parema ametipositsiooni just tänu tutvustele. Ilma kogemuseta. Just koolist tulnuna. Loomulikult on neid inimesi ka mu ümber nii mõnigi, kes on saanud tänu oma andele ja tarkusele ja oskustele jne hea ameti. Nii võib võtta, et läheb vaja veidike õnne, et leida just enda jaoks sobiv ametipost - õigel ajal -, ning kandideerida sinna võimalikul hea mot-kirjaga ning jääda ootama, et sind kutsutakse vestlusele. Kui juba nii kaugele õnne on, jääb lootma, et sinus on mingi X-faktor, mis meeldib su tulevasele tööandjale ning sulle antakse võimalus alustada uut teekonda uues ettevõttes. Saatuse jutust ma siinkohal juttu ei hakka tegema. Õnnest ka mitte.
Olen kandideerinud. Saanud heal juhul tagasisideks, et ''kahjuks ei osutunud valituks, vaid osutus keegi teine. Täname sind sellest hoolimata ja edu tulevikuks. Ja plä-plä-plää''. Kunagi ma isegi kirjutasin vastu uurides, mis põhjusel ma valituks ei osutunud. Paraku peab tõdema, et vastuse sain ma väga vähestelt. Väga-VÄGA vähestelt. Seega lõppkokkuvõttes, kui sul on juhtumisi kõik eeldused täidetud ning sellest hoolimata ei osutu sa valituks, ei pruugi sa vastust saada, miks sa ei saa valituks. Vastus võib tulla lakooniliselt: kandidatuur oli suur, oli paremaid kandidaate kui sina, ega su CV-l häda kedagist ole, aga me arvame, et sa ei ole sellele kohale just sobivam. Lõppkokkuvõttes vastust sa ei saagi.
Jah, olen leidnud paar kuulutust, millele olen osaliselt kaarte panustanud. Kuidas läheb? - kes seda teab. Vähemalt olen kirjutanud mot-kirjad, saatnud CV'd ja hoian pöidlaid pihus. Senikaua loen aga ''Mediteerimise teadust'' ning hakkan blogi kujundust vahetama. Liiga lapsikuks on jäänud too värviküllane kujundus. Üheksa aastat tagasi oli see just täiesti minulik. (Just vaatasin, et 05.08.2010 sai algust mu avalik poolavalik kirjutamine). Ajad muutuvad, inimesed muutuvad. Või pigem olengi ma kogu aeg selline olnud nagu praegu, aga ma lihtsalt veel ei teadnud seda tol ajal?
No comments:
Post a Comment