Kas teate, et pipragaasi pole võimalik pea kusagilt saada? Täitsa nonsens tegevus too pipragaasi tagaajamine. Mina mõtlesin oma armsa ajukesega, et matkatarvete poes ikka pipragaasi leidub. Aga netu... Pole pipragaasi. Ja nad ei teadnud isegi, kust seda saab... Õnnelik lõpp mu pipragaasi tagaajamisele siiski tuli. Jahipoodides on pipragaasi mitmes erinevas olekus! Jeah. Vedelik ja gaas ja ma-ei-tea-mida-veel. Nii investeerisingi suure summa raha pipragaasi, mida ma omal pikal rännakul kasutama hakkan. Vähemalt on ta mul taskus olemas. Kindlam ja muretum tunne! Kas just kuivem kah... Aga muretum siiski!
Isegi alakad flirdivad. Sõitsin mina täna bussiga. Bussi kõrval sõiduauto. Kõrvalistmel istub armas noormees. Vanus... 11-13aastat. Vaatab tema mulle otsa, kes ma bussis aknast välja vahin. Vaatan mina talle vastu. Naerame võidu. Ja siis ta lehvitab! Ma ei osanud midagi muud teha, kui rohkem naerda. Ta lehvitas veel nii innukalt. Päev muutus päikselisemaks. Armas. Selle võtan oma reisile kaasa. Tolle lehvitamise võõra noormehe poolt.
Tuborgi õlle on hea.
Ja nüüd kõigile teadmiseks! - Nagu teate, pidin ma häälega Lääne-Euroopa poole liikuma. Liigungi, kuigi päris suure hilinemisega, aga ükski. Siit loo moraal - ära kunagi arvesta inimesega, kes arvab, et ta tervis on korras, kui see seda pole. Kas ma olen pettunud? Suht. Keda süüdistada? Ma tean keda, aga ma ei hakka seda tegema. Ma tahan lihtsalt minema ja kui pean seda üksi tegema, siis... Eks ma üritan hakkama saada. Mul on ju pipragaas...
No comments:
Post a Comment