Armastus on see, mis meist inimesed teeb

Üks tehnoloogiaime meie kodus juures selle kuu jooksul. Alguses ostsime e-lugeri. Jah, ma pole sellest kunagi midagi arvanud ning arvan siiani, et õiget raamatut ei asenda miski, aga sellel on ka palju häid külgi ka. Näiteks kui kuhugi reisile minna, siis ei pea kaasa tassima 500 leheküljest 1,5 kilo kaaluvat raamatut, vaid selleks on õhuke pisike e-luger, kus on sees mitu raamatut. See nüüd ei tähenda, et ma ei osta nn pärisraamatuid mitte kunagi enam. Maha matta see mõte! Ma naudin uue raamatu lõhna. Vanade raamatute lõhna ka. Ja mulle meeldib käes paberit hoida. Paberit näppude vahel tunda ning isegi tunda seda raamatu raskust. Pehmed kaaned, kõvad kaaned. Paberi sahin. Ühesõnaga ehtsat asja ei asenda miski. 

Teiseks ostsime lõppude lõpuks printeri. Johaidii! Nüüd ei pea ma planeerima pikki sõite vanemate juurde, et mõnd lehte välja printida, vaid saan seda teha kodus ja just siis, kui arvan, et mulle sobib. Pluss kui unustan ka mõne asja printida, saan seda teha kohe uuesti. Pisikese printeri võtsime, sest meie niigi pisikesse koju ei mahu kõige suurem. Pealegi ajab see asja suurepäraselt ära. Laser ja wifiga. Ehk siis saan ka otse telefonist vajadusel dokumente välja printida. Super asi! Printer on üks oluline asi ja kooliasjade jaoks super. Kaks ja pool aastat peaks see ikka vastu pidama. Garantii on ju kaks aastat. Nii et mulle sobib!

Lugesin läbi lõppude lõpuks Ameerika bestseller'i: ''Viiskümmend halli varjundit'' esimese osa. Noo, ma olin pettunud pehmelt öeldes. Kuidagi jäi mulle sellest raamatust mulje, et seal on räigelt pornot, kui nii võib öelda, ja sidumismänge jne jne. Pehmo oli. Või olen mina lihtsalt liiga ära rikutud. Tõesti, kokku oli seal vist neli kohta, kus peategelane siis kinni seoti ja tehti natuke tsikipriki. Minu jaoks tavaline seebiooperi raamat. Ja mees oli tehtud ikka vääääga ideaalseks: 26 aastat vana, miljonäääär ja mida-kõike-veel. Loomulikult tahaks endale ka sellist meest (kes ei tahaks), aga arvan, et minu oma on ka piisavalt ideaalne. Teisi raamatuid tahan ka nüüd lugeda. Ainult neid ei kavatse ma osta vaid lähen ja laenutan need. Film ei pidavat ka olema kõige sellisem, mida just kinos vaadata. Ühesõnaga, taaskordselt läksin hullusega kaasa ja sain vastu vahtimist. Mis mulle selle raamatu juures meeldis, oli tütre ja ema suhe. Selline, mida ootaksin ka mina ja tahan pakkuda enda tütrekesele. See tingimusteta armastus ja käitumine... Raske on seda sõnadesse panna. Hoolivus on selle kirjeldamiseks ideaalne sõna. Loomulikult mulle iseenesest see raamat meeldis! Paadunud romantik siiski. Lihtsalt jättis lahja mulje. Topiksin ta teiste seebiooperitega samasse auku.

Kunagi lugesin ühe eesti kirjaniku seebikat ja vat see OLI just see, mida ootasin viiekümnelt varjundilt. Seal oli see ''miski'' ja karmikäeline keegi, kes sõna otseses mõttes pani värisema. Ühesõnaga võtkem aga Eestlastest eeskuju. Kahjuks ei mäleta ma selle teose pealkirja. 

Aitab lobast! Teine blogi tahab ka kirjutamist saada ja printer printimist. Edu sellega mulle!

P.S Nagu aru saite, siis taaskordselt polnud pealkirja ja tekstiga mitte mingisugust seost. Kui kirjutaksin koolis kirjandit, saaksin 2 kätte. Viimasel ajal lihtsalt kummitab mind see lause ja mul pole halli aimugi, kas ma olen seda kuulnud ja kus siis...