Eile sai tantida! Johaidiii! Lõppude lõpuks. Lõbus oli ka. Iiri mehi jagus ikka igale tänavale. Ja hommikul alles enne kella seitset sai koju. Meid võeti lihtsalt rajalt maha!
Eesti võitis Iiriga jalgpalli mängides! 4:1. Okih, Eesti lõi kõik väravad! Jebidijeee! Eesti jalgpall on sama hea kui Eesti naised, seega on jalgpall super! Ütelgu keegi, et Eesti naised head pole ja ma tutvustan oma imetabaselt paindlikku paremsirget.
Homme lähen tööle. Või proovima. Ja siis tööle. Lõppude lõpuks! Kaua ma siin kodutult vanemate juures niisama ikka vahin. Isegi lae vaatamine on igav, sest mustrid hakkavad juba pähe kuluma. Mul on vaja aktiivset tegevust! Nii ei hakka kunagi igav.
Mu unistused hakkavad täituma. Ma tean, et hakkavad ja täituvadki. Peab ju suurelt unistama. Ja seda ma oskan! Ainult üks koht jääb mulle segaseks ikka veel...
Issi ei toonudki mulle Itaaliast kena Itaalia meest.... Ise veel ütles, et paneb ühe Itaalia korstnapühkija kaabu alla... Jälle on luhtunud mu meheleminekuplaanid. Oeh, eks ma siis kannatan veel. Kannatust mul ju jagub. Kohati.
No comments:
Post a Comment