Tuesday, August 30, 2011

Deeper. Harder. Stronger.

''Kõik mehed on sitapead!''
Nii alustaksin ma sissekannet. Aga ei... Ma ei saa seda teha, sest ma tean, et KÕIK pole seda. Mõned mitte sitapeast mehed võin isegi kirja panna. Ma lihtsalt ei taipa... Nüüd tean vaid seda, et meestega ma tegemist nii pea ei tee. Aitab mulle sellest naljast küll! Kui Hispaania teelt tagasi tulin, mõtlesin samamoodi. Eestis olles ma peaaegu muutsin oma mõttekäiku. Mõned päevad Eestis viibinud alles ja ma vahetan jälle oma mõtet - pole mulle toda meest vaja, kui ta ei suuda isegi seda välja mõelda, mida ta tahab. Minust võivad mehed ilusti eemale hoida. Mehi on minu vanuses siiski vähem kui naisi, seega, las saavad mehed nood naised, kel on neid rohkem vaja.

Ilusat meestevaba elu mulle! Tundke või nutke kaasa siis...

Nüüd tuli küll kahtlane sissekanne... Süüdi on vaid üks ''kaunis'' sõnum. Kui näeksin sõnumisaatjat, oleks ta kulmul sama saatus, mis oli ühel hispaanlase tüübi kulmul - ilusti paistes minu imetabasest löögist. Minuga lihtsalt ei tasu mässata, sest nagu üks ütles mulle Hispaanias: ''You are dangerous.'' (tol hetkel ei teinud ma muud, kui istusin lihtsalt autos).




Ma olen andekas. Ma tean. Ja kahtlane olen ka...

Monday, August 29, 2011

Cararata...

Kuus nädalat. Kuus pikka seikluslikku nädalat. Kuus kõige omapärasemat nädalat. On läbi. Kirjutatud mu mälestustepagasisse. Aga nüüd... Tunnen pooltühjust. Mitte miski ei anna täit rahuldust. Mitte miski ei kingi sellist tunnet, nagu nood kuus nädalat. Eriti aga kaks kõige erilisemat nädalat tollest pagasist.

Hispaania tungis läbi Tema mu südamesse. Tänu tema õpetustele, lausetele, rahulikkusele, õppisin ma just seda, mida ma poleks suutnud kunagi õppida. Halvale teele sattusin ka. Aga Hispaanias on lubatud see, mida Eestis ma endale ei lubaks. Aga mis nüüd edasi? - Kas tagasi või liikuda edasi? Ma ei tea... Lihtsalt ei tea. Poleks just Tema mind oma musta Opel Astraga tollelt keerukujuliselt mäeteelt üles korjanud, oleks kõik teisiti läinud. Aga just Tema viis mind kõige lahedamasse kohta õlut jooma, just Tema näitas mulle Hispaania mägede pilvi, just Tema vanemad kartsid, et Ta järgneb mulle, kui lahkun, just Temaga pandi mind sel teekonnal paari. Just Tema kutsus mind cararataks...

Nood kaks nädalat jäävad mulle meelde. Loogika kah.

Nüüd ootan vaid selgushetke, millal Cararata teeb otsuse, mida hakata pihta oma edasise eluga... Ta teab vaid ühte...