Monday, May 6, 2019

Sitt

Siinkohal sooviks nagu parafratseerida Eesti Vabariigi üht parimat presidenti hr Lennart Meri, et sitt on meie tuleviku väetis. Poliitmänge jälgides siis tundub tõesti, et sitt on olnud veidi kehvavõitu. Miskit on nagu eelnevalt väetatud, aga mida aeg edasi, seda kehvemaks muutub väetis. Aga see pole see, millest kõnelda soovin. Kandideerimised on antud momendil minu spetsialiteet. Ka siinkohal pole ma targemaks saanud. Ühel hetkel tegin teste, isiksusetestid ja karjääritestid. Kelleks ma siis sobin? Tuleb välja, et osaliselt ma juba teen seda tööd, milleks ma loodud olen. Huvitav on jälgida, et testid, milled tegin nii pea 10 aastat tagasi andsid mulle hoopis teistsuguseid vastuseid. Ennemuistsel aal olid pakutavad ametipositsioonid loomingulisemad. Nüüd on loomingut veidi kõrvale tõmmatud. Enam ei sobi ma näitlejaks. Tootmisjuhiks sobiks küll. Kuigi, tõele au andes, peab ka juhil olema piisavalt loomingulisust. Eriti kriitilistel hetketel. Logistikuks sobiksin ka. Personalivaldkond sobivat ka. Isiklikult valiksin nende seast tootmisjuhi või mõne personalitegelase. Personalivaldkonnas leidub aga juba erinevaid inimesi. On juhid, on spetsialistid, on assistendid. Ühesõnaga võta üks ja jäta teine! Olen aru saanud, et neil on vahe sees - juhil ja spetsialistil. Tööpakkumisi vaadates ei suuda ma kahjuks aru saada, miks ühel korral on välja toodud ''personalispetsialist'', teisel juhul ''personalijuht''. Kummastav, sest mõlemal juhul on välja toodud suht sarnased tööülesanded. Isiklikult ma tean, et tegemist on erinevatel tasemetel olevate persoonidega, aga on see tööl oluline? Kui jah, siis KUI oluline? Minu jaoks ühel hetkel kindlasti väga oluline. 

Igatahes jah, olen kandideerinud mõnele ametipostile. Kas olen leidnud mõne nn unistuse koha? Jah, OLEN! Loomulikult kandideerin. Tänagi just lõpetasin ühe motivatsioonikirja ning panin selle koos CV'ga teele. Mis sest, et tähtaeg on alles järgmine nädal. Tehtud! Ja asi tahe. Alles hiljaaegu sai artiklit loetud, kus üks tütarlaps kandideeris poole aasta jooksul. Ühesõnaga pikk jutt lühidalt: mulle näib ka mõnikord, et kandideerin fantoom tööpakkumistele. Nagu oleks kuulutus, aga tegelikult - võta näpust! - ei ole midagi.