Kuidas leida endas motivatsiooni teha tööd ka jõulude ajal? Kuidas leida endas seda piskut motivatsioonipuhangut, et pidada tööl vastu iga järgnev päev? Kust leida too imepisikene motivatsioonipisik, et minna lihtsalt edasi sellega, millega ma tõesti edasi minna tahan? Kust? Kuidas? Miks mul pole seda vastikumat motivatsiooni? Jeah, egolaksud sain ma kätte: mul olevat juttude järgi head juhiomadused, ma oskavat inimesi motiveerida, ma olevat selline lõbus ega näitavat välja, et mul on kõriauguni kõigest. Vastab see tõele siis või mitte, aga motivatsioon pole küll mul enam ammu, kohe päris ammu, mul enam külas käinud. No nii, kuulge, naljaninad, teeks nüüd nii, et saatke mulle jõuludeks natukenegi motivatsiooni. Noh, väike karbitäis, sellest peaks piisama.
Kui aus olla, pole jõulutunne mind veel üllatanud sel aastal. Jõuludeni on ainult kolm päeva ja ei mingit jõulutunnet! Oleks mul ka nii, et kätte jõuab 1.detsember ja kohe öösel hämmastab mind jõulutunne koos kogu sinnajuurde kuuluva kupatusega. Tunnet ei tulnud, aga vajadus kinke teha tuli küll. Vähemalt ükski positiivne asi selle juures. Kingid said ostetud, pakitud (pakkimise hetk oli selline pisikenegi üleolev hetk, kus tõesti oli tsipa, õige tsipake, tunda, et jõulud on ka minu hinge endale raja teinud). Kõik. Isegi kaarte joonistasin sel aastal. Jeah, kõigile ikka. Isegi kolleegidele. Noh, neile tegin pisikesed kaardid, perele-sugulastele ja teistele, suuremad kaardid. Aga olgem ausad, egas see siis nüüd nii lihtne polnudki, ma mõtlen neid kaarte joonistada ja sinna sisse kirjutada. Mulle meeldis. See on kõik. Mina jäin rahule. Kõik tuli siiski südamest, südamest, teha teistele head, tekitada neis jõulutunnet.
Loomulikult on jõulud natuke ületähtsustatud materialistlikud pühad, aga need on siiski jõulud koos oma traditsioonidega, meeleoluga, muusikaga, kinkidega ja kõige muuga, mis iganes sinna juurde veel kuuluma ei peaks. Hapukapsahautis, verivorstid, kartulipuder, kotletid, keeksid, piparkoogid...! Ja kõik muu. Mina jään sel aastal suure tõenäosusega sellest kõigest ilma - pole tunnet, pole jõule, pole midagi... Lihtsalt aju edastab signaali: ''On jõuluaeg! Oleme rõõmsad ja rõõsad!'' Sellega asi piirdub. Kõik. Punkt. Elu läheb edasi.
Ilmselgelt võib ühel hetkel juhtuda, et jõuludest on savi või võtame seda natuke lõdvemalt. Pole me enam ju 10aastased, kes jõule ootavad ja iga päevaga jõulude lähenedes, kasvab päkapikkudest tekkinud jõulutunne üha enam ja enam. Oleme täiskasvanud. Nagu oleks see vabanduseks, et meil ei tohigi olla jõulutunnet, et meil ei tohi olla oma traditsioone, mida me kogu südamest soovime täita. Et me tõesti võtame jõule nii ükskõikselt. Võib-olla tõesti ühel hetkel võtame, aga ma ei taha seda. Tõesti, minu jaoks on jõulud ainuke nn punane püha, mida ma soovin, et mul oleks kestvalt. Mingilgi viisil.
Lepin olukorraga. Annan alla. Tahan pääseda vabadusse.
Jõuetus on mu keha endasse haaranud. Tükk tüki haaval võtab jõuetus minust väikese killu ja pillub selle mööda ilma laiali. Iga tükk minust on kusagil, kuigi ma ise olen siin. Nõrkemas. Ma olen tugev. Iga naine peab olema tugev. Sest me peame mõtlema nagu mehed, käituma nagu daamid, välja nägema nagu tüdrukud. Ja naised peavad olema tugevad. Tunnen, et iga päevaga kistakse minust minu tugevus välja. Väljast üks, seest teine.
Ei! Ma ei haletse. Mis te nüüd. Mul on hea meel olla mina ise, mul on hea meel, et olen seal, kus olen, aga lihtsalt mõnikord olen ma sutsuke teelt kõrvale kaldunud ja tegutsenud kiiremalt kui mõelnud (tüüpiline tehniline rike minu juures).
Mis on kodu? On kodu koht, kus on su kott ja mantel? On kodu koht, kus su sisetunne ütleb sulle: '' Kallis, sa oled kodus.'' Või on kodu koht, kus on su kõige kallim/-ad inimene/-sed? Või on kodu paik, kus sa tunned end muretult ja omas mullis? Või on äkki kodu kõik need kokku ja lisaks veel näpuotsatäis muidki pisiasju? Eelkõige ma arvan, et peab olema tunne, et jah, sa tunned, et oled koju jõudnud peale väsitavat päeva. Saad visata oma tuhvlid ja mantli nurka ning olla sina ise. Ei pea teesklema ei pea muretsema. Oled ise ja kõik on ideaalne. Sina ise oma ideaalsusega.
Oh neid mõtteid maailmalõpupäeval. Maailma lõppu ei tulnud. Algab uus maailm. Täitsa uus.
